Ülikoolid saavad sügisest riigieelarvest vähem raha ja vähendavad selle tõttu õppejõudude lisatasusid ja majade ülalpidamiskulusid.
Ülikoolide rahakott on jälle kõhnem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile vormistas valitsus lõplikult määruse, mis vähendab seitse protsenti riikliku koolitustellimuse alusel makstavat õppekoha baasmaksumust. Seitse protsenti tuleb kokku kahest kärpekorrast: kevadel kahanes riigieelarvelisel kohal õppiva tudengi pealt makstav pearaha kolm protsenti, suvel lisandus veel neli.
Kärbe kehtestati tagasiulatuvalt alatest 1. jaanuarist sel aastal, mis tähendab, et koolidel tuleb sügisel kokku hoida ka kevadel vähendatud eelarvemahust rohkem kulutatud kroonid. Midagi tagasi maksma nad riigile siiski ei pea.
«Üliõpilane saab ikka oma hariduse kätte,» kinnitas maaülikooli rektor Mait Klaassen. Ka Tartu Ülikooli (TÜ) õppeprorektor Birute Klaas ja haridusminister Tõnis Lukas ütlesid, et eelarvekärbe üliõpilastele mingeid muutusi kaasa ei too.
Õppejõud kannatavad
Kõige rohkem lööb kärbe õppejõudude rahakoti pihta, samuti peavad ülikoolid vähendama halduskulusid ja lükkama tulevikku vähematähtsaid oste, selgus maaülikooli ja TÜ esindajatega rääkides.
TÜ finantsjuht Taimo Saan ütles, et ülikooli sissetulekutest moodustab riigilt saadav õppekohtade baasmaksumus umbes kolmandiku. Kuigi rahakasutus teaduskonniti pisut erineb, makstakse riigilt saadavast rahast enamasti õppejõududele palka, mõnikord kaetakse ka muid õpetamisega seotud kulusid, näiteks ruumide kütet, või ostetakse printimispaberit, selgitas Saan.
Tema sõnul on siiani peamised kärpekohad olnud õppejõudude lisatasud, samuti vähendavad teaduskonnad välislähetuste arvu või jätavad mõne arvuti ostmata. Saani hinnangul võib lisatasude vähenemise tõttu selle sügise jooksul õppejõudude sissetulek ülikoolis keskmiselt langeda kuni kaheksa protsenti.
Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ütles, et neil kulub riigilt saadav pearaha õppejõudude palkadeks ja halduskuludeks. Vajaliku seitsmeprotsendilise kokkuhoiu on maaülikool saavutanud just hoonete ekspluatatsioonikulude pealt.
«Oleme hoidnud inimesi, pole palga kallale läinud,» ütles Klaassen. Nüüd on aga tema sõnul halduskulude vallas lagi käes ja rohkem kokku hoida pole võimalik, sest elektri, vee ja kütte hinnad ei lange.
Puhkusel viibivat TÜ rektorit asendav õppeprorektor Birute Klaas ütles, et pearaha vähenemine moodustab ülikooli rahakoti kõhnumisest
ainult poole. Kokku saab õppeasutus tänavu vähem 60 miljonit krooni, millest 30 miljonit on teadustoetuste ja sihtotstarbeliste toetuste kahanemine.
Selgus septembris
Seega peab TÜ tema sõnul kokku tõmbama kõiki tegevuskulusid ja mõnes teaduskonnas, kus pole lisatasusid, mida vähendada, ei saa välistada ka seda, et töötajaid saadetakse palgata puhkusele. Täpsemat selgust saab septembris, kui kulude vähendamise kohad pannakse kirja ülikooli negatiivsesse lisaeelarvesse.
«Elu ja surma küsimus see siiski ei ole,» ütles Taimo Saan: kogu Tartu Ülikooli 1,7-miljardilise eelarve kõrval on kärbe üsna väike.
Kokku andis riikliku koolitustellimuse vähendamine riigile säästu pea 114 miljonit krooni.
Marju Uusen on Tartu Postimehe suvereporter.
Doktoranditoetus ei vähene
• Haridusminister Tõnis Lukas tõi rõõmusõnumi doktorantidele. Ajakirjandusest on läbi jooksnud teave, et uuest semestrist hakkavad noored teadlased saama 240 krooni vähem toetust. Nüüd on selge, et doktorandid saavad ka edaspidi 6000 krooni kuus.
• Lukas ütles, et teise negatiivse riigieelarve hääletamise segaduses sündis vastuolu: doktorantidele määratud üldsumma vähenes, aga igakuiselt välja makstav toetusraha jäi samaks. Nii tekkis haridus- ja teadusministeeriumi eelarvesse 3,5 miljoni suurune auk. Nüüd on ministeerium vaadanud üle teised eelarveread ja leidnud doktorantidele vajalikud miljonid. Kust täpsemalt on raha nii palju kokku hoitud, Lukas ei öelnud.