|
75 protsenti noortest vastajatest väitis, et on kas kedagi solvanud või lausa
kiusanud või on tarvitanud füüsilist vägivalda, vahendab ETV hommikuprogramm
«Terevisioon».
«Murelikuks teeb see, et 25 protsenti on selliseid õpilasi, kes on viimase
kuue kuu jooksul tunda saanud mingit vägivalda,» lisas uuringu «Kool kui
võitlus: edu ja väärtused tänapäeva Eesti koolis» esitleja, Tallinna ülikooli
professor Marika Veisson.
Professori sõnul on vägivald seotud pingete ja stressiga, mida lastel on
liiga palju.
Tuli välja, et kõige suurem on lastel hirm tuleviku ees. See oli vene koolide
õpilastel palju suurem kui eesti koolide õpilastel.
«Teisel kohal olidki kooliprobleemid,» rääkis Veisson.
«Ja näiteks ka vägivalda koolis on kõige rohkem ja palju rohkem kui näiteks
tänaval. Nii et see oli nagu üks niisugune ootamatu tulemus võib-olla, et
kooliseinte vahel juhtub palju niisugust, mida tegelikult ei tohiks olla.»
Uuringust selgus, et 47 protsenti vägivallast, millega lapsed kokku puutuvad,
leiab aset koolis.
Tallinna Ülikooli vanemteaduri Loone Otsa sõnul nimetas enamik koolijuhte
turvalisust väga tähtsaks ja mõned üksikud tähtsaks.
Õpetajate seas oli turvalisuse väga tähtsaks pidajaid mõnevõrra vähem, laste
hulgas veel vähem ning lapsevanemate seas omakorda vähem kui laste puhul.
«Arvata võib, et siiski võib-olla need päris koolitulistamise juhtumid meil
ehk ei ole nii reaalsed võib-olla ka sellepärast, et me oleme postsovetlik
ühiskond, meil on tõesti natuke teised reeglid, kui on nendel kapitalistidel,»
leidis Ots.
Küsimusele, kuidas tuled toime, kui sul läheb koolis halvasti, oli üks
võimalik vastusevariant «ma löön midagi puruks», mis tähendab täielikult
agressiivset käitumist.
Umbes 41 protsenti lastest oli Otsa sõnul sellele variandile aeg-ajalt
mõelnud. Kuid neid, kes sellele pidevalt mõtlesid, oli alla kolme protsendi.
Uuringust selgus ka, et nii õpilased kui ka nende vanemad väärtustavad
kooliväärtustena kõige rohkem õppeedukust, viisakust ja ausust, aga koolijuhid
näiteks väärtustasid kõige rohkem turvalisust.
Tänasel konverentsil Tallinna Ülikoolis tutvustatav uuring hõlmas nii
õpilasi, õpetajaid, koolijuhte kui ka lapsevanemaid. Uuriti rohkem kui 3800
seitsmenda, üheksanda ja üheteistkümnenda klassi õpilast. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
kõik galeriid
