Mehe nimi on Johann Daniel Falk, ja temast saab filantroop. Meelekibedusega võideldes asutab Falk vaeste lastekodu. Ja loob 1816. aastal laulu, mida inimesed kirikutes seniajani püsti seistes laulavad ja mis kõlab sagedasti just jõulujumalateenistuste lõpulauluna. Otsekui hümn. See on «Oh sa õnnistav», üldtuntud ka iga salmi lõpus korduva reaga: «Ristirahvas, ristirahvas, rõõmusta!». Imeline viis ja sõnad jäävad tänapäevalgi kirikulisele koduteel tükiks ajaks kõrvu kajama. Johannes Daniel Falk elas aastatel 1768 kuni 1826. Ta sündis Danzigis parukameistri pojana ning õppis ülikoolis teoloogiat ja kirjandust. Kolme püha laul Tema laulu «Oh sa õnnistav» teeb omapäraseks asjaolu, et Falk pühendas selle esimese salmi jõuludele, teise ülestõusmispühadele ja kolmanda nelipühade sündmustele. Laulu sisse on seega pandud kolm kirikuaasta kõige suuremat püha ja laulu ennast nimetatud kolme püha lauluks. Niisiis on «Oh sa õnnistava» sõnade autor sakslasest filantroop Falk. Loo viis on pärit aga Sitsiiliast ning algupärased ladinakeelsed sõnad ülistavad neitsi Maarjat. Viisi kohta on teada, et selle tõi oma Itaalia-reisilt kaasa sakslane Johann Gottfried Herder (1744–1803) ning et see ilmus Herderi surma järel välja antud kogumikus «Rahvaste hääled lauludes». See, et me ristirahvalaulu tänapäeval ainult jõululauluna tunneme, on ühe kolmanda sakslase, Heinrich Holzschuheri süü. Holzschuher lõi pärast Falki surma esimesele, jõuluteemalisele salmile veel teise ja kolmanda jõulusalmi juurde. Märkimata ei saa jätta, et ristirahvalaulu eestikeelsed sõnad on tõlkinud eestlaste rahvusliku liikumise üks juhte Johann Voldemar Jannsen. Esimest korda on lugu ilmunud tartumurdelises lauluraamatus 1909. aastal, kus see ongi trükitud kolmesalmilisena kõigi kolme püha all. Arvestades papa Jannseni eluaastaid (1819–1890), võib uskuda, et «Oh sa õnnistav» kõlas Eestimaa kirikutes vilunult selgeks saanuna juba palju aastaid varem. Hümn nõuab seismist «Kogudus võiks seda laulu nüüdki seistes laulda. See komme hakkab tänapäeva inimestel pisut meelest kaduma,» rääkis kirikuõpetaja Peeter Paenurm eelmisel nädalal Tartu Maarja koguduse saalis kaunimate jõululaulude ühisel läbilaulmisel ja soovitas seda püstitõusmist jõuluõhtul meeles pidada. Õpetaja Peeter Paenurm kuulub koos oma koguduse organisti Elke Undiga Eesti Hümnoloogia Seltsi, mis tegeleb kirikulaulu uurimise ja edendamisega Eestis. Miks aga korraldati enne jõulu jõululaulude läbilaulmine? «Jõululaule on väga palju ja ilusaid, kõiki ei jõua kunagi jõulupühadel läbi laulda,» põhjendas Paenurm. |
