1889. aastal oli tuletõrjeühingu ridades juba 520 meest. Ülesannete järgi jagunesid nad ronijateks, korrapidajateks, pritsimeesteks, aurupritsimeesteks, veetoojateks ja päästjateks. Nüüd pole priitahtlikel pritsimeestel sireenide huilates tulekahjule enam asja. «Meie asi on nüüd lastele ja ka suurtele näidata tulega ohutut ringikäimist ning õpetada neid käsikustutusvahendeid kasutama,» ütles pikka aega Tartu tuletõrjeühingut juhtinud Matt Hussar.Et õpetus puust ette ja punaseks teha, seadis paarikümne liikmega ühing Hussari eestvedamisel koos Tartu linnamuuseumiga sisse oma ajalootoa. Mida priitahtlikud pritsimehed näitavad? «Vaat siin on vooliku otsa käiv tänapäevane reguleeritav joatoru,» tutvustas Hussar. «Sellega töötades pole veekahjustus nii suur kui vanemate joatorudega.» Rihma otsa käiv kandelamp, muidugi punane, rippus veel üsna hiljuti tuletõrjuja õlal. «Väga vajalik asi,» kiitis Hussar lampi. «Kui ruum on suitsu täis, siis ei näe ju kuidagi, kuhu astud. Põrandal võib auk sees olla ja lähedki!» Tartu linnamuuseum aitas pritsimehi ajalootoa tegemisel nõu, jõu, fotode ja dokumentidega, esemed otsisid vabatahtlikud oma varudest. «See ajalootuba on küll alles alguses, kuid vaatamata sellele väga tänuväärne ettevõtmine,» ütles Tartu linnamuuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Sirje Paris. Seda enam, et hiljuti pandi kinni Tallinnas pikki aastaid töötanud tuletõrjemuuseum. Nii Sirje Paris kui Matt Hussar kinnitasid, et Tartu kuulsusrikka tuletõrjeühingu ajalootuba areneb edasi. Uus ajalootuba • Tartu tuletõrjeühingu ajalootoas on võimalik näha ja katsuda läinud sajandil tulega võitlemise tehnikat ning tutvuda vabatahtlike tuletõrjujate kuulsusrikka ajalooga. • Raua 22 asuvat tuletõrjeühingu ajalootuba saab külastada kolmapäeviti ja laupäeviti kl 10–16. Piletit ei pea ostma. • Suuremate rühmadega minnes tasub külastus eelnevalt kokku leppida telefonil 522 1006 (Matt Hussar) või 730 5381. Allikas: Tartu Postimees |
