Maja, Jõgevamaal Pala vallas asuva Ranna mõisa juures kunagi ilmselt kõrtsina tegutsenud hoone, tegi ostja südame kuus aastat tagasi ära maakivist müüridega. Juba järgmisel aastal kõlbas majas sees elada, kuid esialgu ei kavatsenud Marja Korpimäki selle 1971. aastal kolmandiku võrra väiksemaks põlenud kolme korteriga ja enne uue perenaise leidmist kolm aastat tühjana seisnud vana hoonega suurt midagi ette võtta.Kodune koht Siis teatas aga ta noorim poeg, et läheb pruudi juurde elama, ning Marja Korpimäki otsustas elus pöörde teha. Ta müüs oma firma ja hakkas Ranna külla külalismaja rajama. Nüüd on kolmandat aastat külalisi võõrustavas Marja majas kahel korrusel kuus väga kodust ühe- või kahekohalist tuba. Neid võiks rohkemgi olla, kuid perenaine pole avaratesse koridoridesse seinakappide suurusi raha sisse toovaid tube ehitanud, vaid on jätnud need õdusateks avarateks istumiskohtadeks. Kodusust lisavad küla pealt soetatud suurepärane külalistesaatja koer Roosa ja Soomest kaasa toodud linnakass Mahne, kes Eestis õppis hiiri püüdma. Ja muidugi perenaine, kes on alati külaliste jaoks olemas. «Ma tegelen alati oma külalistega,» kinnitas ta. «Räägin nendega, kuulan neid ja juhatan nad põnevatesse kohtadesse.» Koos õues oleva väikse palkmajaga mahutab Marja maja öömajale paarkümmend inimest. Soojal ajal külalistepuudust pole, suurem osa ehk ligi 70 protsenti klientidest on soomlased. Aga ka üha enam eestlasi leiab sinna tee. Ranna küla naabruses Kodaveres külalismaja pidav Taavi Pirk märkis, et Marja Korpimäki on oma külalismaja tõesti hästi tööle pannud. «Marjal on Soomes head sidemed ja see aitab asjale muidugi kaasa,» ütles ta. «Kuid sidemed pole peamine. Marja on osanud luua väga koduse õhkkonna ja sellepärast seal käiaksegi. Usun, et kes seal korra käib, tuleb ikka ja jälle tagasi.» Hästi kodunenud Kui öömajale tulevad kala- ja jahimehed välja arvata, siis on talved Marja majas vaiksed. Selle aja sisustab perenaine sõpru ja sugulasi võõrustades. Eesti elu kohta ei kuule Marja Korpimäki suust ühtki halba sõna. «Siin on huvitav ja hea elada, tunnen end siin koduselt,» kinnitas ta. Taavi Pirk lisas: «Marja on meie ellu väga hästi sulanud. Ta saab paremini hakkama kui eestlased ise.» ------------------------------------------------- Tere, korsten, haamer, palk... Vihtis elanud Marja Korpimäki (56) õppis hotellide ja restoranide administraatoriks ja pärast kooli töötas peene restorani administraatorina. Kui lapsed sündisid, jäi see töö soiku. «Mõtlesin, et miks peaks keegi teine mu lapsi kasvatama,» ütles Marja Korpimäki. Juba suuremate laste kõrvalt hakkas ta pidama riidefirmat, mis varustas poode. Kliente oli ka Eestis, üks neist oli ostnud endale Ranna mõisa vanad hooned. Temalt Marja Korpimäki ühe kõrvalhoone Marja majaks soetaski. Kuus aastat tagasi Eesti tulles oskas Marja maja perenaine eesti keeles vaid tere öelda. Vana hoonet taastades tuli ka eesti keel: esmalt ehitussõnavara nagu korsten, haamer ja palk. Nüüd räägib Marja Korpimäki soravat eesti keelt, käib Lümati rahvamajas rahvatantsu löömas, korraldas suvel Pala valla kindakirja võistluse ja õpetab kohalikele soome keelt. Ta korraldab ka valda humanitaarabi. Marja maja perenaine on lahutatud ja lapsed juba oma elu peal. Toitumisteadlasest tütar valmistub kaitsma doktorikraadi, vanem poeg on puuetega laste koolis abiõpetaja ja ohvitseriks õppiv noorem poeg teeb Marja Korpimäkist peagi vanaema. (TPM) |
