Tsirkusestuudio Fox juhi Tiia Kollomi sõnul on lahkumise põhjuseks tõik, et kevadel lõppenud rendilepingut Sõbramaja ruumide kasutamiseks ei pikendatud. «Sobivaid asendusruume pole meil õnnestunud leida,» märkis ta.

Kollomi kinnitusel on tsirkus pirtsakas ala – see nõuab omaette ruume. «Et ala oleks lastele turvaline, peab tsirkuse kalleid vahendeid hoidma nagu kulda – neid ei saa vahetpidamata kokku ja lahti pakkida ning ühest kohast teise transportida,» selgitas ta, miks stuudio ei saa kasutada linnavalitsuse pakutud võimlaid.

Alates kevadest on stuudio hingitsenud Annelinna noortekeskuse ruumes, kuid sealsesse tillukesse saali mahtus korraga harjutama viis noort ning ruumikitsikuses trikke tehes satuti üksteisele paratamatult haiget tegema.

Kollom noorte õpetamist aga ei jäta – huvilised on uuest aastast oodatud Harjumaale Harmisse. «Lähen Kõue valda noorsootöötajaks – sealt pakuti mulle korralikku palka, ametikorterit ning tsirkusele ruume,» lausus Kollom.

Mitmekümne tsirkuses tegevust leidnud lapse vanemate seas valitseb kurbus ja kahjutunne. «Lapsed on stuudios hästi arenenud ja tänu mitmekesisele treeningule saanud hea füüsilise ettevalmistuse,» kiitis 13-aastase Eva Laura ema Tiina Auling.

14-aastase Uku ema Aet Valgepea tunneb muret õrnas eas noorte pärast. «Minu poeg on plaaninud minna jõusaali, kuid praegu veedab ta palju aega ka näiteks lihtsalt kaubamajas lonkides,» nentis ta.

Valgepea kinnitusel on tsirkusestuudio andnud Tartu noortele väga palju kasulikku, eriti tõstab ta esile koostööd ja integratsiooni. «40 inimesega ei ole võimalik püramiidi teha ilma meeskonnatöö ja vastastikuse usalduseta,» kirjeldas ta.

Osalemine rahvusvahelistes projektides on andnud aga võimaluse suhelda erinevast rahvusest noortega. «Igapäevaselt on Ukul näiteks vene rahvusest noortega vaid ebameeldivaid kogemusi, trenni kaudu on ta saanud häid võimalusi nendega suhtlemiseks ja keelepraktikaks,» selgitas Valgepea.

Tänavu alanud projekt koos Vene ja Soome tsirkusenoortega on ka ainus, mis võimaldab kümmekonnal Tartu noorel tsirkusetegemist jätkata. Kuid – treeningutel tuleb hakata käima ka Harjumaal Harmis.

Projekti jätkamist rahastab linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistuse juhataja Raul Oreškini kinnitusel ka Tartu linn. Seni on tsirkusestuudio saanud toetust igal aastal: tänavu 86 873 krooni, lisaks veel raha laagrite korraldamiseks ja välissõitudeks.

Jätkajaks õpilane?

«On äraütlemata kurb, et Tiia Kollom Tartust ära läheb,» lausus abilinnapea Jüri Sasi. Ta loodab aga, et Kollomi külvatud tsirkuseseeme hakkab Tartus peagi võrsuma ning tsirkusetegemist hakkab juhtima mõni tema õpilane.

Sasi möönis, et mittetulundusühingute ülalpidamine on keeruline, kuid see peaks mõneti leevenema kui mitte enne, siis kindlasti 2008. aastal.

«Siis saab iga huvikool õpilase kohta pearaha 2000 krooni aastas,» selgitas ta. Selline toetus võiks anda ka eraõiguslikele huvikoolidele pisutki kindlustunnet.