Ivar Kruusenbergi võistluskogemus polnud mullu kevadeks veel teab kui suur, aga nii hullu rada nagu Šveitsis Zermattis polnud isegi temast vilunumad sõidumehed näinud.

Aga Kruusenberg, Tartu Ülikooli keemiatudeng, ei lubanud südamel saapasäärde vajuda. Lõppeks oli lumelauakrossi start Zer-mattis talle esimene rahvusvaheline tipptasemel võistlus ja narr olnuks jätta võrdlemata, kuidas oskused Euroopa paremate konkurentsis vastu peavad.

Ent see oli tal alles teine ametlik start lumelauakrossis üldse. Eelmine kogemus pärines Soome karikavõistluste etapilt Himosel, kus ta jõudis EK-sarjas osalevate põhjanaabritega heideldes B-finaali. Lõpuks tuli tubli 6. koht.

Sitke pedaalija

Sihid on 22-aastane Kruusen-berg seadnud kõrgele. Järgmiste hooaegade põhiplaan näeb ette kõva tööd selle nimel, et jõuda lumelauakrossis, mida rahvusvahelises kirjapildis tuntakse lennujaamaliku lühendiga SBX (snow-board cross), nelja aasta pärast Vancouveri taliolümpiale.

Tolle eesmärgi ees peavad mõnevõrra taanduma isegi ülikooliõpingud. Sellest sügisest võttis Kruusenberg akadeemilise puhkuse.

Tuleva kuu algul sõidab ta Itaaliasse rahvusvahelisse laagrisse, eesmärgiks murda EK-sarjast kõrgemasse, MK-sarja.

Edu algab Kruusenbergile sellest, kui ta jõuab kvalifikatsiooniringist 32 parema hulka, kus läheb neljastes gruppides lahti võitlus mees mehe vastu. Edasi, kuni finaalini välja, pääsevad igast sõidust kaks paremat.

Paide ühisgümnaasiumi lõpetanud Kruusenberg on seni saavutanud suurimat edu hoopis karates ja rattaspordis. Karates on ta juunioride klassis jõudnud Eesti meistrivõistlustel hõbemedalile, jalgrattasadulas on saanud poodiumikohti Maximus Cupil ning pedaalinud esikümne hulgas Saaremaa velotuuril.

Idee televiisorist

Lumelauasõitu proovis ta esimest korda seitse aastat tagasi, aga siis tundus see hirmus keeruline. Pani aastaks laua nurka. Seejärel üritas Kuutsemäel uuesti – ja saigi päevaga jalad alla. Sestsaati on ta veetnud enamiku talviseid nädalavahetusi Lõuna-Eesti nõlvadel liueldes ja hüpates.

Aga pikkus ja kehakaal – 188 cm ja 82 kg – on takistuseks, et Eesti lumelaudurite leivaalal, hüpetes ehk big airis, parematele konkurentsi pakkuda. Pärast seda, kui Kruusenberg juhtus telerist nägema lumelauakrossi, otsustaski ta eelmisel talvel ala vahetada. Ehk hakata krossisõitjaks.

Ent karate- ja rattatrenni aastad pole kulunud tulutud. Need on andnud hea treeningudistsipliini, kuid mis veelgi olulisem: erinevalt paljudest teistest lumelauduritest, kes tikuvad mäe peal kiiresti väsima, on rattasõidud kasvatanud sitkust, mis lubab SBX-mehena väsimust trotsida.

Harjutamisjaksu ja vastupidavust on aga hädasti tarvis, et maailma paremikku murda. Seda enam, et kui kevadeks õnnestub Kruusenbergil ülikoolis keemiaõpingud lõpetada, saab järgmisel kolmel talvel tema põhitööks lumelauasõit. Vancouveri olümpiale pääsemise nimel.