25-aastane Kristjan Parveots on Mäksa, Võnnu ja Kambja valla konstaabel olnud pisut üle kolme ja poole aasta. Kristjan Parveots on sedavõrd heas vormis mees – pikkus 192 sentimeetrit, kaal 132 kilo –, et kui ta juba kohal on, taltub kõige sõjakamgi seltskond võluväel. 45-aastase vanemkonstaabli Harras Tiisleri piirkond on viimased neli aastat olnud Haaslava ja Ülenurme vald. Politseiteenistuses läheb sel mehel aga üldse kuueteistkümnes aasta. Terane silm, kogemus ja intuitsioon on Harras Tiisleri trumbid.Kui Kadri Ala Vara valla Koosa külast hommikul end tööle minema asutab, võib nii mõnigi kohalik memm heldinult mõelda: «Alles ta siin pisikese tüdrukuna ringi sibas. Ja näe, mis tast sai – meie valla konstaabel!» 23-aastane Kadri Ala on ametis olnud poolteist aastat. Oma piirkonda, Vara valda, tunneb ta nagu viit sõrme, sest see on ta hiljutine lapsepõlvemaa. Käepigistus ja spaa Need kolm Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna töötajat, Kristjan Parveots, Harras Tiisler ja Kadri Ala, said Eesti Politsei aastapäeva puhul läinud nädala lõpul maavanem Esta Tamme tähelepanu ja käepigistuse osaliseks. «Tartumaalaste turvalisuse tagamise eest!» ütles ta igaühele, andes Eesti Politsei 88. aastapäeva puhul üle kalligraafiliste tähtedega kiituskirja ja 1000-kroonise Pühajärve spaa kinkekaardi. Kadri Ala tunnistas, et temale läheb selline tänamine väga korda. Ta riputas maavanema tänukirja kohe voodi kohale. Õhtul, kui magama läheb, vaatab, ning hommikul, kui ärkab, vaatab jälle. «Hea tunne on sellest,» märgib Tartumaa ainus naiskonstaabel. «Ausalt!» Konstaabli töömaal vaat et servi polegi. See algab liiklushuligaanide püüdmisega ning lõpeb kriminaalsete sündmuspaikade ülevaatamise ja kadunud inimeste otsimisega. Kristjan Parveots räägib, kuidas temale meeldib näiteks maanteedel ringi sõites liikluses sobilike hoiatuste tegemise kõrval ka sõbralikke soovitusi ja tasuta helkureid jagada. «Me ei saa olla ainult karistajad,» ütleb ta tõe, mida tavaliikleja ammu on oodanud. Harras Tiisler toob oma kirevaid päevi iseloomustades välja aga selle, et käib aeg-ajalt Roiu päevakeskuses pensionäridega vestlemas. «Räägitakse ikka seda, mida üks või teine naaber teisest teab, näidatakse näpuga siia ja sinna,» ütleb Tiisler. «Uuritakse aga ka vanade lugude tagamaid. Et kui kusagil oli keegi kellegi kunagi oimetuks löönud, et kas ta tegi seda siis kirvega, tegi ju!?» Kadunud kalamees Kristjan Parveots räägib loo, kuidas just neil päevil üks naine talle helistas ja kurtis: jäljed lumel viivad järvele, seal on kalamehevarustus jääl laiali, aga meest ennast ei kuskil. Jälgi tagasi ka ei tule. Et kas konstaablihärra tuleks ja vaataks, viimaks on mõni õnnetus juhtunud. Parveots käis kohal ja siis selguski, et kalamees läinud teiselt kaldalt sõpra seltsiks kutsuma, sellepärast tagasitulevaid jälgi veel polnudki. Tartu politseiosakonna vanemkomissar Indrek Koemets lisab, et maakonnas tegutseval konstaablil peab olema märkimisväärselt palju entusiasmi ja töötahet. «Nende õlgadel on väga suur vastutus, nende töö ja otsustused on kõigile näha,» rõhutab ta. «Nemad ei saa oma energiat selle peale kulutada, et hakkavad inimest veenma – teie probleem on tühine. Kui keegi juba konstaablit vajab, siis on ta probleem suur. Olgu see või kadumaläinud puusületäis.» Politseikonstaabli varustus • Iga päev on vajalikud vorm, kuulivest, käerauad, püstol, pipragaas, kumminui, telefon, auto ja kriminalistikohver sündmuskohalt jälgede kogumiseks. • Samuti hea füüsiline vorm, empaatiavõime ja oskus inimest tema mures kuulata ja aidata. |
kõik galeriid
