Ametnike hiiglaslik palgatõus, tasuta kooliharidus, erainvestorite soodustused, reisirongiliikluse laiendamine, Tallinna-Tartu kiirtee, Estonia ülestõstmine, tuumajaama blokeerimine, palgaarmee, astmeline tulumaks, pensionisüsteemi solidaarsemaks muutmine, tulumaksu alandamine, pensionide tõstmine, lasteaiakohtade arvu suurendamine, pensionide tõus, üle-eestiline teedeehitus, lapse sünnitoetuse suurendamine, tulumaksuvabastus kõigile lastele, lastetoetus kuni täisealiseks saamiseni – need on esimesed rasvasemad palad õnge otsas, millega parteid valijate hääli püüdma hakkavad. Parteikontorites ning nende palgatud reklaamiagentuurides käib suur ajude ragistamine, et aimata ära teemad, mis valijatele ja ka meediale kevadel korda lähevad. «Lastetusmaks ei ole vist sel hooajal moes,» ütles Keskerakonna juht Edgar Savisaar Postimees Online’i lugejate küsimustele vastates, vaevumata sellele teemale rohkem aega kulutada. Kes tabab ühiskonnas enim kõneainet tekitava teema, pääseb pildile ja selle kaudu ka rahvani? Praegu tundub hästi minevat rahvaliitlasel Margus Leivol, kelle Estonia laevahuku teema läks hästi peale, mistõttu mees on saanud juba nädalaid meedia tähelepanu nautida. Vaevalt aga see teema kuidagi Leivo maajamadega maadlevale koduparteile Rahvaliidule korda läheb ning kevadeni välja veab. Suurtest teemadest on jõulisemalt pildile pääsenud Keskerakond oma lubadusega kindlustada riigitöötajatele 25 000-kroonine keskmine palk. Keskerakonna plaan on ajada pea segi 130 000 riigipalgalisel, kes ammu ootavad elamisväärsemat töötasu. See, et Savisaar keeras kruvi üle ning pani kamaluga võimalikule palgale otsa, käib mängu juurde. Nüüd vaidlevad asjalikud analüütikud tõsiselt Savisaare majandusime üle, tõstes tema aktsiaid veelgi. Kui pensionärid said oma lubatud 500-kroonise kätte, ehk maksab Savisaar ka need 25 000 krooni iga kuu välja, võivad paljud mõelda. See, et valimislubadused õigel ajal ei täitu ning on pigem kujunenud soovunelmaks, on vana tõde. Kuna ükski partei ei saa ainuvõimu, ei saa ta võtta vastutust, mistõttu on ka pea võimatu kõiki lubadusi täita. Ei tulnud 10 000-kroonist keskmist palka lubatud ajal ega 20-protsendilist tulumaksu, rääkimata siis astmelisest tulumaksust. Ka 25 000-kroonist kuupalka nelja aasta pärast 99,99-protsendilise tõenäosusega avalikule sektorile ei tule. Ainult raha ei tee kedagi õnnelikuks, mistõttu rahaliste lubadustega võidupakkumise aeg ja iga hinna eest majandusedu tagaajamine saab kord läbi ning hinda lähevad inimlikud väärtused. Kas see juhtub juba kevadel või mõne aasta pärast – see on praegune võtmeküsimus. |