Postimees: Varia

Postimees »Tarbija24 »Elu24 »Soov »Reporter »Õhtuleht »Pärnu Postimees »Sakala »Virumaa Teataja »Jrva Teataja »Valgamaalane

TEADE Online-intervjuu: lugejate küsimustele vastas Raivo Palmaru(37)

« 14.oktoober 2006 »

Uued

Uudised

Tarbija24

Sport

Elu24

Erilehed

Töötajad

Paberleht

Logi sisse

TOP kommentaarid


Blogid

	Hipbloog
	LNR BLG
	Tehnokratt
	Väsind loom
	Vastuse-Vadim

Tartu Postimees > Varia

Tartu Ülikooli dotsent Paul Hagu kiikab Toomemäel korraks ilma ja inimesi ja tõttab siis Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskusse oma rahva ja võrokeste elu edendama.

Foto: Sille Annuk

Liinatsura ajab tudengeil silmad ümaraks

Kausikujulises kalurikülas tasub elada küll, sest tartlaste hulgas on nii vürtsi kui ka värvi. Võtame või Setumaal kasvanud, kuid enamiku ajast siin elanud Tartu Ülikooli dotsendi Paul Hagu, kes on suurema osa elust ülikoolilinnas jonnakalt setu asja ajanud.

> Artikli juurde | Kommenteeri

Henri Lemmats tõi muuseumisse oma isa Aivar Lemmatsi. Suuremat rõõmu mänguasjadest tundiski sedakorda rohkem isa – olid need ju tema lapsepõlvest.

Foto: Margus Ansu

Hüljatud samblaloomad said kokku

Kui tavaliselt võiks eeldada, et lapsed veavad oma vanemaid kättpidi mänguasjamuuseumisse, siis neil päevil võib see olla risti vastupidi. Ja ühe väljapaneku juurest on lastel vanemaid lausa võimatu ära meelitada.

> Artikli juurde | Kommenteeri

Helle Känd armastab paiku, kus saab kuulata vaikust ning koguda jõudu ja tasakaalu edasi tegutsemiseks. Ka Tartu Maarja kooli õuel on tundide ajal vaikne.

Foto: Sille Annuk

Oma lapse pärast saab parandada maailma

Helle Känd on kui teerajaja – ta lõi ühe Eesti esimestest perearstipraksistest ning tema eestvedamisel on tuule tiibadesse saanud mitmed intellektipuudega inimestele vajalikud ettevõtmised.

> Artikli juurde | Kommenteeri

Kristiina Münd istub Vanemuise mäe nõlval, kus hiiglaslik plakat kutsub teatrihuvilisi vaatama tema kujundatud lavastust «Kõik aias», mis esietendus 22. septembril.

Foto: Sille Annuk

Teatri peakunstnik teeb palju märkamatut

Vanemuise peakunstnik, rühikas, rõõmus ja rahulik Kristiina Münd alustas küsimustele vastamist tervise teemal, sest intervjueerijal oli hommikust saati tuiganud peas valu, mida ei suutnud ära võtta isegi tablett.

> Artikli juurde | Kommenteeri

Esimese eesti õppekeelega keskkooli – Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi asutatud tütarlaste 1. järgu eraõppeasutuse – I lend 1913. aastal. Tüdrukud on pildil oma õpetajate Peeter Põllu, Helmi Põllu, Mihkel Kampmanni, Elisabeth Luiga, Hans Valgu, Jaan Sarve, Paula Koppeli, Villem Grünthal-Ridala ja teistega.

Foto: Kooli muuuseum

Elu nõudis eestikeelset keskkooli

Praegune vanem põlvkond teab rääkida asjadest, mis juhtusid 50 aastat tagasi. Nooremad inimesed usaldavad aga alati rohkem seda, mida nad ise enda ümber näevad ja kuulevad.

> Artikli juurde | Kommenteeri

Juhtus

> Artikli juurde | Kommenteeri

Foto: Sille Annuk

Ajaloo mõistmiseks ei piisa vaid keskharidusest

Ene Tannberg astub tänavu esimesel septembril üle Miina Härma gümnaasiumi ukseläve kooliaastale vastu üheteistkümnendat korda. Esimest korda teeb ta seda direktorina.

> Artikli juurde | Kommenteeri

Jahikires emakassi käest pääsenud brandti lendlane ehk metslendlane näitab hambaid ka oma päästjale, kes teda välklambiga kiusab.

Foto: Martin Pau

Paras aeg remontida nahkhiirte sünnitusmaja

Loomade elurütm ja tahtmised ei pruugi sugugi inimese omadega klappida. Nii on näiteks nahkhiirtega, kelle mitmed liigid võivad kolooniate kaupa hävida, kui kahejalgne alustab kodu remonti vaid oma heaolu arvestades.

> Artikli juurde | Kommenteeri

1998. aastal, Skytte päeval, Tartu ülikooli esimese asukoha tähistamiseks esitletud ideeprojekt terrassi ja allika motiiviga Toome jalamil. Autor Silver Vahtre.

Foto: Erakogu

Kuninglik otsus vääriks ilusat monumenti

Pärast suvepuhkust kodulinna eluga ajalehe abil ennast kurssi viies äratas tähelepanu «kivisõda», mille oli põhjustanud Tartu ülikooli esimene asukoht. Õigemini selle tähistamine.

> Artikli juurde | Kommenteeri

Aino Haller ütleb, et ta on õnnelik inimene, sest on saanud elu jooksul teha endale meeldivaid asju. Kui aga praegu saaks, läheks ta järjest sagedamini metsa ja istuks seal vaikselt. «Seeni võiks ju ka korjata, aga mitte marju – nina põõsas käies jääb metsa ilu nägemata,» kinnitab ta. Loodust meeldib Ainole nautida ka Toomemäel.

Foto: Sille Annuk

Siberis sündinud naine hindab elutarkust

Keemiat õppinud Aino Haller usub maailma püsivat just reaalainetel. Seejuures on iga inimene talle tähtis, kuigi ametnikuna töötades tuleb endale tihti ka paberite olulisust meelde tuletada.

> Artikli juurde | Kommenteeri