Sulev Teppart , Vanemuise draamajuht: Tegeleme selle näidendi Vanemuises väljatoomisega, küsimus on selles, millal täpselt, järgmisel või ülejärgmisel hooajal. Praegu käivad lavastaja otsingud. Oleme võtnud eesmärgi, et nüüdisaegset vene dramaturgiat võiks meil siiski lavastada ennekõike vene lavastaja. Miks ei tulnud lavastama siiski see kuulus vene lavastaja, kes pidi tulema? Mihhail Ugarov käis oma lavastusega Beslani sündmustest Tartus möödunud sügisel, sealt need sidemed Vanemuisel temaga tekkisid. Kokkulepped, mis sõlmis Ain Mäeots Ugaroviga, said kevadeks justnagu selgeks, kunstnik Riina Degtjarenko tegi juba tööd kujunduse loomiseks. Aga sügis tõi lavastajale ootamatult muid kohustusi – nimelt rahvusvaheline festival Moskvas, kus Ugarov juhtis žüriid. Et ta pidas seda tähtsamaks, tulidki meie plaanidesse muudatused. Sõnalavastustes on olnud teisigi
muudatusi. Miks ei lavastanud Edward Albeenäidendit «Kõik aias» Kalju Komissarov, nagu lubab hooajaraamat, vaid hoopis Roman Baskin? Otseseks põhjuseks oli arstide otsus, et Kalju vajab puhkust, võib arvata, et tegemist oli ületöötamisega. Õnneks võttis Roman asja käsile ja tegi väga hea lavastuse. Kui palju tekitas mängukavas segadusi paar kuud suvel Vanemuise palgal olnud näitleja Märt Avandi lahkumine Endla teatrisse? Mängukavas ei tekitanud see kuigi märgatavaid segadusi. Saatuse tahtel oli tema esimene suurem roll planeeritud just nimelt «Jooksvatesse kuludesse», mida pidi lavastama Mihhail Ugarov. Ja eks selline moraalne tagasilöök mõjub noorele näitlejale kindlasti. Aga ma arvan, et see ei olnud tema lahkumise ainuke põhjus. Mängus võis olla ka perekondlikke põhjusi. Ja kuigi tema ootamatu ümberotsustamine tekitas minus hämmingut, ega siin kätt ette panna saa. Ja võibolla pakkus Pärnu paremat palka, mine sedagi tea. Kuidas muidu läheb? Vastan tekstiga näidendist «Kõik aias»: «Nii nagu lükkad, nii läheb.» Ja tõepoolest – tuleb lükata, et
läheks. |
