| See, et ventilatsioonikambrid on poolteist meetrit lubatust kõrgemad, ei selgunud 2005. aasta sügisel kaubamaja hoone valmides (Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ juhi Gunnar Mälli sõnad artiklis), vaid linnavalitsus seiskas ehitustööd sama aasta mais just nendesamade seadmete kõrguse pärast. Algselt katuselt paistvate «seente» varjamine kastidega oli linnavalitsuse nõue. Kasutusluba anti kaubamaja hoonele, mille karniisi kõrgus on 58.50. Detailplaneeringus oli lubatav absoluutne kõrgus kuni 60 meetrit. Niisiis ei ole siin juttugi detailplaneeringu muutmise tagantjärele seadustamisest. Ventilatsioonikastid on tehnoseadmed, mitteköetavad hoone osad, mille suurust seadus täpsemalt ei määratle – s.t need võivad üldjuhul ulatuda üle hoone katusepinna, kui detailplaneering ei sätesta teisiti. Kaubamaja detailplaneeringus ei ole tehnoseadmetele kõrgusepiirangut pandud. Esteetilist külge silmas pidades lubati kaubamajal ehitada tehnoseadmete varjamiseks kastid eeldusel, et need kaetakse haljastuse või ronitaimedega. Roheluse nõudest pole linn taganenud ning kuivanud taimed tuleb asendada uutega. Ehitise tehniliste andmete loetelu määruse järgi nimetatakse täiskõrguseks hoone kõrgust esimese korruse põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini. Et tehnoseadmete kõrguse piirid ei olnud riigi õigusaktides täpselt reguleeritud, oli see mitmeti mõistetav ja mitmeti tõlgendatav. Uues linna ehitusmääruses on nüüd hoonete ning tehnoseadmete ja -rajatiste kõrguse määramine selgelt defineeritud ja selleteemalisi vaidlusi ei tohiks enam tulla. Seega: kui artiklis on tegemist kaubamaja ärijuhi mõttearendusega detailplaneeringute tõlgendamise kohta, siis on see tema arvamus, mis aga kindlasti ei ole linnavalitsuse nägemus asjade käigust. Ajakirjanduses pooliku info avaldamine külvab vaid segadust. |
kõik galeriid
