|
Ametnikud lubasid ja siis keelasid vaatetorni 14.09.2007 00:01 Vilja Kohler, Tartu Postimees Võrtsjärve
ääres nägusa ilme saanud Jõesuu puhkekohas võiks praegu kõrguda ka
vaatetorn, kui selle rajamiseks rohelise tee andnud ametnikud poleks
ettevõtmisele ligi kaks aastat kaikaid kodaraisse loopinud. «Tööd oli kõvasti, tee ja parkla alust maad tuli pinnasega täita,» ütles Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee. Lisaks kerkisid puhkekohta piirkonna loodust tutvustavad infotahvlid, lõkkeplatsi kõrvale väike varjualaune ja üleujutatavale kaldaalale sobivad konteineritega kaks nägusat puidust ökokempsu. Tööde tegemine maksis 990 386 krooni. Sellest lõviosa tuli Euroopa regionaalarengu fondist, 247 623 krooni panustasid sihtasutusse kuuluvad Võrtsjärve-äärsed vallad. Tühi lubadus Tehtud võiks olla rohkemgi, sest pilliroo rookimise ning parkla ja tee rajamise kõrval sooviti puhkealale püstitada ka tulevikus samasse kohta ehitatava infomajaga harmoneeruv vaatetorn. Selle eelprojektile sai Võrtsjärve sihtasutus juba kaks aastat tagasi oktoobris heakskiidu Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Kaido Kansi ja looduskaitse peaspetsialisti Hille Lapi käest. Kuid sihtasutusel pole tänaseni õnnestunud saada keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK) torni ehitamiseks nõutatavat raha. «Esitasime mitu taotlust, sest mõtlesime, et lõpuks ikka õnnestub,» rääkis Kaljuvee. «Aga suvel selgus, et Viljandimaa keskkonnateenistus on meie teadmata oma lubadusest taganenud ega toeta torni rajamist sellisel kujul. Nii ei jõudnuki meie taotlused Tallinna rahajagajateni.» See tõsiasi selgus tänavu juulis, kui muutunud nõuete pärast KIKist raha taotlemiseks tuli sihtasutusel võtta ka Viljandimaa keskkonnateenistuse arvamus vaatetorni kohta. «Viljandimaa keskkonnateenistus ei nõustu sellist tüüpi torni ehitamisega Võrtsjärve hoiualale ning ei toeta projekti rahastamist,» teatas Viljandimaa keskkonnateenistus sihtasutusele. Põhjendus: Jõesuusse pole maastikulisest aspektist otstarbekas projekteerida ja ehitada kinnist, väheste vaatevõimalustega torni, kust ei avane igalt kõrguselt ja igas suunas vaadet, samuti ei sobivat sihtasutuse kavandatud torn avatud järvemaastikuga. Sihtasutus esitas proteste, kuid tulutult – Viljandimaa keskkonnateenistus ei taganenud oma seisukohast ja otsustas lõpuks torni kohta küsida ka sõltumatu ekspertarvamuse. Ei saa ära öelda Miks Viljandimaa keskkonnateenistus jah-sõnast taganes? «Selles osas oli mõlemalt poolt natuke vastu- ja möödarääkimisi,» vastas Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Kaido Kansi. «Käisin just keskkonnaministeeriumi kantsleri jutul ja sain asja selgeks. Me ei saa neile «ei» öelda, see rong on läinud.» Ta lisas, et Viljandimaa keskkonnateenistus võib sihtasutuselt küll paluda teha muutusi torni väljanägemises, kuid ei saa sundida tegijaid torni välimust muutma. Mida arvas sõltumatu ekspert tornist? «Eksperdi arvamus oli muidugi hävitav, kuid tema arvamus muutus nüüd mõttetuks,» vastas Kansi. Võrtsjärve sihtasutuse juhataja ei tea tema jaoks soodsalt muutunud seisukohast veel midagi. «Mis sest kirjast ikka neile saata,» ütles Kansi. «Tulin puhkuselt ja alles hakkasin asjaga tegelema. Tahan nendega kokku saada, eks siis räägime.» Kaljuvee loodab, et KIK ei lükka ametnike põhjustatud jama pärast vaatetorni projekti seekord tagasi. Sel juhul võiks torni ehitamine alata kevadel. Sel sügisel esitab sihtasutus aga euroliidu struktuurifondidele uue projekti, et saada raha Jõesuu puhkekoha infrastruktuuri ja infomaja rajamiseks. |