| Mõni
aasta tagasi valmis Võrtsjärve-äärset kanti arendaval Võrtsjärve
sihtasutusel Tartu- ja Viljandimaa piiril Jõesuus paadisild. Läinud
aasta lõpus puhastati euroraha toel samas lahmakas kallast pilliroost
ja setetest, taastati muulid ning rajati parkla, teed ja jalgrajad.
«Tööd
oli kõvasti, tee ja parkla alust maad tuli pinnasega täita,» ütles
Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee. Lisaks kerkisid
puhkekohta piirkonna loodust tutvustavad infotahvlid, lõkkeplatsi
kõrvale väike varjualaune ja üleujutatavale kaldaalale sobivad
konteineritega kaks nägusat puidust ökokempsu.
Tööde tegemine
maksis 990 386 krooni. Sellest lõviosa tuli Euroopa regionaalarengu
fondist, 247 623 krooni panustasid sihtasutusse kuuluvad
Võrtsjärve-äärsed vallad.
Tühi lubadus
Tehtud võiks
olla rohkemgi, sest pilliroo rookimise ning parkla ja tee rajamise
kõrval sooviti puhkealale püstitada ka tulevikus samasse kohta
ehitatava infomajaga harmoneeruv vaatetorn. Selle eelprojektile sai
Võrtsjärve sihtasutus juba kaks aastat tagasi oktoobris heakskiidu
Viljandimaa keskkonnateenistuse juhataja Kaido Kansi ja looduskaitse
peaspetsialisti Hille Lapi käest.
Kuid sihtasutusel pole
tänaseni õnnestunud saada keskkonnainvesteeringute keskuselt (KIK)
torni ehitamiseks nõutatavat raha. «Esitasime mitu taotlust, sest
mõtlesime, et lõpuks ikka õnnestub,» rääkis Kaljuvee. «Aga suvel
selgus, et Viljandimaa keskkonnateenistus on meie teadmata oma
lubadusest taganenud ega toeta torni rajamist sellisel kujul. Nii ei
jõudnuki meie taotlused Tallinna rahajagajateni.»
See
tõsiasi selgus tänavu juulis, kui muutunud nõuete pärast KIKist raha
taotlemiseks tuli sihtasutusel võtta ka Viljandimaa keskkonnateenistuse
arvamus vaatetorni kohta.
«Viljandimaa keskkonnateenistus ei
nõustu sellist tüüpi torni ehitamisega Võrtsjärve hoiualale ning ei
toeta projekti rahastamist,» teatas Viljandimaa keskkonnateenistus
sihtasutusele. Põhjendus: Jõesuusse pole maastikulisest aspektist
otstarbekas projekteerida ja ehitada kinnist, väheste vaatevõimalustega
torni, kust ei avane igalt kõrguselt ja igas suunas vaadet, samuti ei
sobivat sihtasutuse kavandatud torn avatud järvemaastikuga.
Sihtasutus
esitas proteste, kuid tulutult – Viljandimaa keskkonnateenistus ei
taganenud oma seisukohast ja otsustas lõpuks torni kohta küsida ka
sõltumatu ekspertarvamuse.
Ei saa ära öelda
Miks
Viljandimaa keskkonnateenistus jah-sõnast taganes? «Selles osas oli
mõlemalt poolt natuke vastu- ja möödarääkimisi,» vastas Viljandimaa
keskkonnateenistuse juhataja Kaido Kansi. «Käisin just
keskkonnaministeeriumi kantsleri jutul ja sain asja selgeks. Me ei saa
neile «ei» öelda, see rong on läinud.»
Ta lisas, et Viljandimaa
keskkonnateenistus võib sihtasutuselt küll paluda teha muutusi torni
väljanägemises, kuid ei saa sundida tegijaid torni välimust muutma.
Mida
arvas sõltumatu ekspert tornist? «Eksperdi arvamus oli muidugi hävitav,
kuid tema arvamus muutus nüüd mõttetuks,» vastas Kansi.
Võrtsjärve
sihtasutuse juhataja ei tea tema jaoks soodsalt muutunud seisukohast
veel midagi. «Mis sest kirjast ikka neile saata,» ütles Kansi. «Tulin
puhkuselt ja alles hakkasin asjaga tegelema. Tahan nendega kokku saada,
eks siis räägime.»
Kaljuvee loodab, et KIK ei lükka ametnike
põhjustatud jama pärast vaatetorni projekti seekord tagasi. Sel juhul
võiks torni ehitamine alata kevadel. Sel sügisel esitab sihtasutus aga
euroliidu struktuurifondidele uue projekti, et saada raha Jõesuu
puhkekoha infrastruktuuri ja infomaja rajamiseks. |