«Sellist pretsedenti pole,» tunnistas Tartu Ülikooli akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit. «Kui ülikooli põhikirja ja Tartu Ülikooli seadust tehti, siis ega keegi sellele mõelnud. See küsimus on juristidele. Mina olen matemaatik.» Aaviksoo on väljendanud valmisolekut saada parlamendivalimistel Isamaa ja Res Publica liidu peaministrikandidaadiks, korralised rektorivalimised peaksid Tartu Ülikoolis olema aga 2008. aasta kevadel. Teoreetilist laadi küsimus Saarniit ütles, et on pärast uudist vaadanud õigusakte, «kuigi midagi otsustavat pole veel juhtunud». Küsimus on esialgu teoreetilist laadi. Korraliste valimiste puhul sätestab ülikooli põhikiri rektori valimiste väljakuulutamise hiljemalt viis kuud enne valimispäeva ja valimiskomisjoni hiljemalt kuus kuud varem. Pärast valimisi peab rektori ametisse kinnitama veel vabariigi valitsus. Seda aega ei tarvitse aga jääda. Seda enam, et ühendpartei on lubanud peaministrikandidaadi kinnitada juba oktoobris, Saarniidu sõnutsi on aga juba rektor Jüri Kärneri ajast Tartu Ülikoolis kehtinud põhimõte, et rektor – nagu ka dekaanid – on apoliitiline persoon. Kui rektor on haiguslehel või lähetuses või on tööülesannete täitmine muul põhjusel takistatud, on rektori käskkirja kohaselt esimene asendaja õppeprorektor, kes praegu on professor Birute Klaas, kirjeldas Saarniit. Ent siingi on konks. Põhikirja kohaselt lõpeb prorektori tööleping ühes teda ametisse nimetanud rektori ametist vabastamisega. Kes siis ülikooli juhib, ei ütle ükski õigusakt. Rektorist lähtuvalt Tartu Ülikooli õigusnõunik Aliis Liin kinnitas, et seda olukorda, et Tartu Ülikoolil rektorit või rektori kohusetäitjat ei ole, ei teki. «Kogu ülikooli juhtimine on üles ehitatud rektorist lähtuvalt. Seda olukorda, kus rektorit ei ole, lihtsalt ei saa tekkida. Isegi päevaks mitte,» sõnas ta. Liin tõdes, et rektori kohuseid peaks siiski täitma prorektor. Ja mustvalgelt ei peaks lugema sätet, mis ütleb, et prorektor lahkub ametist ühes rektori ametiaja lõpuga. «Antud juhul mina leian, et selle sätte eesmärk on reguleerida prorektori töölepingu lõppemist rektori korralise ametiaja lõppedes,» ütles Liin. Maaülikoolis tuli sarnane probleem lahendada rektor Henn Elmeti surma järel, siis jäid prorektorid ametisse. Birute Klaas oli Jaak Aaviksoo vastaskandidaat 2003. aasta rektorivalimistel. |
