Suurema osa näituse eksponaatidest kogusid esmaspäeva hommikul kolme autoga erinevate metsade poole suundunud seitse keskkonnahariduskeskuse ja Tartu Loodusmaja töötajat eesotsas Ene Ördiga.

Väike osa seeneriigist

Kuigi näituseruumi kõik lauad on kaetud seentega, on välja pandud vaid väike osa seeneriigist. Suurem osa neist elab oma elu inimese silmale nähtamatult.

Ka tuntud maitsvad seened, nagu puravik, pilvik, kukeseen, šampinjon, kitsemampel, suur sirmik, riisikas ja heinik, ilmutavad ennast inimsilmale õige vähe. Suurem jagu neist – seeneniidistik – laiutab end pinnases.

Näitusel, mille koostas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mükoloogiaosakonna vanemlaborant Mall Vaasma koostöös Tartu Loodusmajaga, saab näha nii söögiks tarvitatavaid kui ka mürgiseid seeni.

Mõned eksponaadid on asetatud kõrvalruumi mikroskoopide alla. Sealt võib leida hallitusseent, aga vaadata on ka näiteks väikseid mügarikke, mis on seeneussideks nimetatud olendite nukud.

Näitusele kogutud seeneriigi esindajate juures on sildid, millelt saab infot ka söögikõlblikkuse kohta.

Muu hulgas ilmneb mõndagi üllatavat, näiteks mõned aastad tagasi korvide viisi koju tassitud tavavahelik on muutuste tõttu elukeskkonnas ja inimestes osutunud salakavalalt mürgiseks.

«Tavavahelik mõjub immuunsüsteemile halvasti,» selgitas Mall Vaasma.

Mõned pilvikud on seevastu kupatamata söödavad. Kes soovib, võib otse metsas toorest peast hammustada pähklimaitselist eredat pilvikut. Kupatamata on head ka kollane pilvik, veinpunane pilvik, soopilvik ja tuhmuv pilvik. Maitsvam on muidugi siis, kui seenele pannil kergelt soojust, võid ja sibulat näidata.

Ja näiteks sooriisikas on Vaasma sõnul tinglikult mürgine. Tinglikult tähendab seda, et mõni inimene võib sooriisikat süüa. «Aga me ei soovita,» lisas ta. «Ja lastele ei soovita kohe kindlasti, lapsed on tundlikumad.»

Lõhn justkui metsas

Sealsamas astus näitusele esimene lasteaiarühm – kolm minutit enne väljapaneku avamist. «Nuusutage, lapsed!» soovitas õpetaja eeskojas.

Seened kuulsid seda, kehutasid ennast edevalt ja mõni poetas õhku eosepilve. Lapsed nuusutasid ja ninad tundsid ennast kui metsas.

Kas teate?

Ene Ördi seenevorm

• Hakkida kupatatud pilvikud ja praadida koos hakkliha või peenestatud suitsulihaga pannil. Sellest saab ahjuvormi alumine kiht, millele lõikuda toore kartuli viilud. Lisada külmutatud aedoakaunu ja herneid. Kallata pisut vett ja lükata ahju hauduma.

• Kui juurviljad on pehmed, võib kogu kraami üle valada lahtiklopitud munaga ja korraks taas ahju pista. Maitsestada muu hulgas ka tilliga.

Kasekäsn vähi vastu

• Kasekäsn, mida nimetatakse ka mustaks pässikuks, on rahvameditsiinis tuntud vahendina vähihaiguste raviks. Seda on kasutatud ka soole- ja maohaiguste vastu.

• Kui pässik on kase küljest lahti raiutud, tuleb eraldada puitosa ja kollakaspruun pehme osa pässiku seest. Ülejäänu tükeldada ja kuivatada. Tükke saab vees mõne tunniga pehmeks leotada ja peeneks riivida. Seejärel saab valmistada joogiks tarvitatavat ekstrakti.

Seeneussid tegelikult

• Seeneussid on tegelikult seenesääsklaste (umbes 300 liiki Eestis) ja seenekärblaste (15 liiki) vastsed, kes elavad ja kasvavad paljudes nii söögi- kui ka mürgiseentes.

• Alguses on nad munad seenekübara all. Seejärel nad kooruvad, toituvad seenes nukkumiseni ja kukutavad end siis mulda, kus talvituvad nukkunult. Soojuse saabudes saavad neist tiivulised.

Seentest nii ja teisiti

• Näitus «Seentest nii ja teisiti» on Kompanii 10 avatud täna ja homme kell 10–18. Kell 10.30 ja 11.30 saavad lapsed vaadata seeneteemalist filmi, 12.30, 13.30, 14.30 ja 15.30 algab film «Mitte ainult söögiks». Seeneteadlane annab nõu kell 16–18.

• Rühmakülastuste suhtes saab kokku leppida tel 736 1693. Pühapäeval kell 10.30–16.30 on kavas seenetundja õppepäev, sellele saab end kirja panna telefonil 736 6120 või meilitsi kylli.kalamees@teec.ee .

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 5