Tartu Postimees TEADE Online-intervjuu: lugejate küsimustele vastas Eesti Gaas(6)
 «  14.september 2006  » 
Logi sisse
Nimi
Parool
Registreeru
Unustasid parooli?
Vajuta siia
TOP kommentaarid
Blogid
Hipbloog
LNR BLG
Tehnokratt
Väsind loom
Vastuse-Vadim
 Tartu Postimees > Tarbija 

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Wifi-võrk kaotab juhtmed
13.09.2006 00:01
Silja Paavle


Ruumisisest traadita internetivõrku luua pole keeruline, kuid turvariski tõttu seda näiteks ettevõtete büroodesse ei soovitata.

 
Matis Mugra sõnul saab sülearvutiga wifi-võrku sisenedes töölauale avanevalt aknalt kohe näha, kas ümbruses on tasuta kasutamiseks mõeldud traadita internetivõrke. Parooliga kaitstud võrgud on juhukülalistele lukus.
Foto: Sille Annuk

Kodust traadita internetivõrku looma asudes tuleb hinnata, milliste arvutitega seda kasutama hakatakse.

Püsiühendus on vajalik

Lauaarvuti ühendamiseks traadita internetti üldjuhul tarvidust pole. Küll aga muudab traadita internetivõrk koduse arvutikasutamise mugavamaks juhul, kui lisaks lauaarvutile on perekonnas ka sülearvuti, mida ajaviiteks kas või voodis pikutades kasutada.

«Müüdavatest arvutitest üle poole on sülearvutid ja uuematel mudelitel on sisse ehitatud wireless-kaart,» lausus Ordi Tartu arvutisalongi juhataja Matis Mugra.

Wireless-kaart töötab vastuvõtjana ja selle olemasolul tuleb korterisse paigaldada vaid wifi-võrku tekitav saatja.

Kui sülearvuti on ostetud aga rohkem kui neli aastat tagasi, sellel tõenäoliselt wifi-kaarti pole ja traadita internetivõrku sisenemiseks on vaja PCMCIA wireless-kaarti.

Lisaks wifi-kaardile on ruumisisese internetivõrgu loomisel eelduseks ka korterisse juhtmega sisenev internetiühendus – praegu pakuvad seda Mugra sõnul näiteks Elion, Starman, Norby Telecom ja STV.

Saatjaid on arvutikauplustes müügil erineva võimsusega – väiksemal ühe antenniga saatjal on leviraadius väiksem, see katab Mugra kinnitusel umbes kolmetoalise korteri internetivõrgu.

Kahe antenniga saatja on aga võimsam ja saadab avamaal internetilaineid kuni 250 meetri kaugusele. «Selline saatja sobib näiteks eramajja – see katab mitu korrust ja levib vajadusel ka aeda,» lausus Mugra.

Ta soovitas jälgida, kuhu kodus saatja paigutada – saatja töötab sagedusel 2,4 GHz, mida kasutavad oma töös ka mitmed kodumasinad. «Näiteks mikrolaineahju läheduses paikneva saatja töö on tõenäoliselt häiritud,» kinnitas ta.

Samuti ei levi wifi-võrk läbi pakettakende, vee ja metallkattega isolatsiooni. «Kui ühendus on kahe maja peale, siis vihmase ilmaga see ei levi,» selgitas Mugra.

Seetõttu on kõige parem koht saatjale näiteks laealune – nii jõuab wifi-võrk ühtlaselt läbi ruumi.

Kui koduse internetivõrgu loomisel võtta vastuvõtjana appi USB- või PCI-liidesesse käiv vastuvõtja, saab tubadest kaotada hulgaliselt tüütuid juhtmeid. «Siis lõpevad juhtmed koridoris, kuhu paigaldatakse saatja – ka lauaarvuti külge saab USB- või PCI-liidesega vastuvõtja panna ja see vähendab oluliselt töölaua ümbruses olevate juhtmete arvu,» lausus Mugra.

Pole turvaline

USB-pikendusjuhe võimaldab vajalikku jubinat liigutada just sellisesse kohta, kus hetkel on kõige parem levi olemas.

Matis Mugra soovitab traadita internetivõrku kasutades meeles pidada, et see ei ole turvaline.

«Ka salasõnaga kaitstud võrku on võimalik spetsiaalsete programmidega pealt kuulata,» kinnitas ta.

Seetõttu võib wifi-võrku kasutada küll kodus, kuid firmadesse Mugra seda ei soovita. «Firmades tuleb traadita internetivõrk turvalisuse mõttes igal juhul muust arvutivõrgust eraldada,» märkis Mugra.

Kodune internet peaks olema aga igal juhul parooliga kaitstud – muidu võib sellesse igaüks siseneda ja tasuta internetti kasutada.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0