Maaülikooli marjateadlane Taimi Paal on üks neist linlastest, kes peab end koerte lärmiterrori ohvriks. Tema Raadi Leesika tänava kodumaja kõrval elavad retriiver ja saksa lambakoer, diagonaalis üle tänava kaks krantsi. Valdavalt õues peetav retriiver ja hundikoer, kes muidu kaunis vaoshoitud, lähevad pöördesse, kui vastasmaja krantsid tuuakse õue värsket õhku hingama ja keha kergendama ning jäetakse nööripidi aia külge. Norralane hämmingus «Kenad koerad, ajame läbi aia juttugi,» kirjeldab Paal. «Aga ilmselt tuleb neil õhtuti peale suur igatsus, et pererahvas nendega tegeleks. Seal nad siis hauguvad vastastikku ja iga mööduja peale. Vahel tahaks õhtul lugeda või muusikat kuulata, aga lahtise aknaga on see võimatu.» Paali sõnul ei piirdu rahurikkumine kahjuks õhtutundidega. Öösiti äratab penide lõugamine või ulg teda ikka ja jälle. Talvel Paalil külas käinud ja öömajale jäänud norralannast teadlane naljatas «tere hommikust» asemel mürgiselt, et tuleb järgmine kord revolvriga. «Ta ütles, et kui tema kodukandis oleks öösiti selline lärm, saaks linnavalitsus hommikul kakskümmend kaebust ja rahurikkujatega võetaks kohe midagi ette,» vahendas Paal. «Ja selliseid probleeme on Tartus palju. Just äsja kurtis üks kolleeg hommikul töö juures, et sai vaevu magada, sest naabri koer ulgus kogu öö.» Paali arvates saab probleem harilikult alguse paljuräägitud tõigast, et koer võetakse majja laste lõppematu lunimise peale. Lastel saab aga looma eest hoolitsemisest peagi isu otsa ja keegi teine seda tööd ka tõsiselt ei võta. «Selline lemmik võetakse ju pikkadeks aastateks, mõni krants võib elada 16-17 aastat,» sedastas Paal. «Ma ei saa aru inimestest, kes sellele ei mõtle ega taha arvestada naabritega. Kevadel laulavad meie kodu lähedal Raadi surnuaial ööbikud. Neid oleks kena kuulata, aga linnulaul mattub koerte haukumisse.» Tartu linnavalitsuse linnapuhastusteenistuse peaspetsialist Tarmo Teder ei söandanud probleemi ulatust hinnata, selgitades, et linna heakorrainspektorid saavad seadusepügala kohaselt sekkuda alles siis, kui koduloom on pääsenud tempe tegema avalikku linnaruumi. Haukumine loomuses Tartu konstaablijaoskonna vanemkomissar Tarmo Stokkeby ei tea Tartust ainsatki juhtu, kus koeraomanikku oleks trahvitud looma liigse haukumise või ulgumise pärast. Kohalik koerte ja kasside pidamise eeskiri ütleb küll, et koera pidamine ei tohi häirida teiste isikute rahu, kuid rahurikkumise piir on ebamäärane. «Koera haukumine on olmemüra – nagu rongi või auto tekitatav heli,» selgitas Stokkeby. «Trahvi määrata on seda keerukam, et haukumine on koerale loomuomane.» Politseisse jõudnud kaebused, aastas alla kümne, on Stokkeby teada lahenenud tavaliselt naabritevahelise kokkuleppega. Vanemkomissar loodab, et mõttetult lõugavad koerad kaovad ajapikku loomapidamise kultuuri edenedes. «Hea tava ja kooselu reeglid ütlevad, et koera tuleb kasvatada,» nentis Stokkeby. «Kuid tõsi on ka see, et mõni inimene on eriti tundlik.» |
