Savisaar: Eesti kaetakse taas efektiivse ja tiheda raudteeliiklusega 14.09.2006 15:35 PM Online
Majandusminister Edgar Savisaare kinnitusel tähendaks Eesti Raudtee osaluse tagasiost olulisi muutusi raudteele.
Edgar Savisaar
Täna otsustas valitsus alustada Baltic Rail Services OÜ (BRS) esindaja ASiga Suprema Securities läbirääkimisi AS Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamislepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, lähtudes Suprema Securities poolt valitsusele tehtud pakkumisest. Valitsusepoolseks läbirääkijaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
«Raudtee lepingu lõpetamine poolte kokkuleppel on logistiliselt oluline nii rahvusvahelises kui regionaalpoliitilises plaanis,» kommenteeris Savisaar. «Pean silmas olulisi investeeringuid raudtee kaasajastamiseks. Kiirrongi rajamine Tallinn-Tartu liinil oleks ainult selle algus.»
Savisaar lisas, et Euroopa arenguid järgides ja fossiilkütuste kallinemist arvestades on loomulik, et Eesti kaetakse taas efektiivse ja tiheda raudteeliiklusega. Tihe ja kiirem ühendus Pärnu, Viljandi ja Narvaga on elementaarne.
«Ja loomulikult peab Eesti nii nagu paljudel muudel aladel lõpuks ometi saama ka Euroopa raudtee osaks. Igalt poolt Eestist peab saama rongiga Euroopasse – Varssavisse, Berliini, Brüsselisse mugavalt ja kiiresti, ütleme ühe ööga, nii nagu vanasti jõuti Moskvasse,» lisas Savisaar.
Valitsuse tänasest otsusest lähtudes kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbirääkimiste tulemusena kokkulepitava Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamislepingu lõpetamishüvitise ehk enamusaktsiate hinna rahandusministeeriumiga.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium loodab läbirääkimistel tulemusteni jõuda oktoobri esimesel poolel. Ka Suprema Securities on oma pakkumises väljendanud soovi läbirääkimistega mitte venitada – Suprema sooviks on saada riigilt vastus pakkumisele juba 6.oktoobriks. Vastavalt valitsuse otsusele peab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium läbirääkimistest valitsust teavitama hiljemalt 12. oktoobriks.
President Arnold Rüütel leiab, et riigipea võiks valida kas otsevalimistel või ilma riigikogu vooruta kohe valijameeste kogus, sest parlamendis on ühe inimese võimuses määrata president ning see pole põhimõtteliselt õige.
Toomas Hendrik Ilves kirjutab, et president peab tajuma süsteemseid vigu ja omavalitsustest lähtuvaid ohusignaale ning aitama kaasa probleemide lahendamisele. Seda erapooletult ja erakondlike pingete-eelistusteta.
Ajakirjandus on rünnanud sündsusetus vormis president Arnold Rüütlit. Küsimus ei ole ainult selles, keda toetatakse või rünnatakse, vaid kuidas seda tehakse, kirjutab erukindral Aleksander Einseln.
