| «Olen öelnud varem ja kinnitan täna ka teile, et juhul, kui riigikogu ei suuda oma põhiseaduslikku ülesannet täita ja presidendi valimine vajab laiapõhjalisema demokraatliku otsustuskogu kokkukutsumist valimiskogu näol, siis annan nõusoleku kandideerida ka teiseks ametiajaks,» ütles Rüütel. Rüütel lubas kandideerida valijameestekogus, et kanda kaasvastutust Eesti tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu eest. Samas märkis Rüütel, et ta ei saa enne, kui riigikogu ei ole oma otsust teinud, esineda ka presidendikandidaadi rollis. Rüütli sõnul tervitas ja tunnustas ta erakondade soovi valida president riigikogus ning see oleks märk erakondade erinevaid huvisid ühendava, austava ja kaitsva poliitika esilekerkimisest, mis looks eelduse demokraatlikeks otsustusteks tulevikus. «Kui see õnnestub, siis olen kindel, et valitud presidendil on suured võimalused oma tegevusega kaitsta ühiskonna arengu käigus kinnistunud demokraatlikke väärtusi,» ütles president. Rüütel võttis kõnes kokku ka mõne kesksema teema, mida ta peab oluliseks Eesti edasises arengus nii lähivaates kui kaugemas perspektiivis. Presidendi hinnangul on peamiseks tulevikuküsimuseks eesti rahva püsimajäämine ning ta pakkus selle olukorra lahendmiseks ehk negatiivse iibe pidurdamiseks selge kava väljatöötamise riigi poolt. Samuti on Rüütli arvates oluline teema ühiskonna sotsiaalne turvalisus, mis ei ole pelgalt sisejulgeoleku küsimus. Välis- ja kaitsepoliitika puhul on Rüütli sõnul viimasel ajal eeskätt presidendi funktsioonide käsitlemisega toimunud riigi erineva poliitika, ennekõike sise- ja välispoliitika kunstlik lahutamine. «Ometi ei saa näiteks välis- ja kaitsepoliitika teenida eraldiseisvaid eesmärke, vaid need mõlemad peavad kindlustama rahvuslikku julgeolekut ning looma täiendavaid garantiisid sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks,» ütles Rüütel. Rüütli sõnul saab Eesti globaliseeruvas maailmas rahvuslikke huvisid kaitsta vaid tihedas koostöös sarnaseid väärtusi austavate riikidega. «Me oleme tänaseks saavutanud oma suured välis- ja kaitsepoliitilised eesmärgid, Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigina kuulume nii Euroopa kui Põhja-Atlandi ühisruumi. Siit tuleneb ka meie esmane välis- ja kaitsepoliitiline prioriteet - anda omapoolne võimetekohane panus selle ühisruumi arengusse,» nentis Rüütel. Rüütel märkis, et oluline on üksteise huvisid austav ja arvestav koostöö eeskätt lähinaabrite, Balti riikidega, aga samuti teiste riikidega Läänemere regioonis. |
kõik galeriid
