Pärast aastat 2001 ei ole asjad maailmas enam endised. Siinkohal ei mõtle ma isegi rünnakut tornidele. Paar kuud hiljem juhtus ka positiivset. Euroopas ilmus ameerika uue bändi N.E.R.D. album «In Search Of » (Ameerikas ilmus see alles 2002 märtsis ja laiv-instrumentatsioonis). Elu läks edasi, hip-hop-rindel eriti suurte sammudega.

Pehme matsuga meinstriimhiphopist, edvistavast aarenbiist ja muust tavalisemat sorti urbanpopist sai piiksufunk, blip-blop, süntesaatoriga trummimängimine, süntesaatoripõrgatamine, julgelt futuristlik digitaalne funk-rock. See sai standardiks. Mis jäi alla kuldlõike, polnud nii edukas. Neptunes produtsendiduo sai musta (ja mitte ainult) popmuusika maailmameistriteks.

Poolteist aastat tagasi lagunenud trio N.E.R.D. koosnes kahest neptunist, Pharrellist ja Chad Hugost ning mehest, kelle nime muusikaajalugu unustab.

Pharrell on Neptunesi edukam ja väljapaistvam pool, kelle nimi osales vahepeal igal edukamal urban-singlil. See läks tüütuks. On ka räägitud, et Chad Hugo ideed olid need radikaalsemad.

Vaevalt küll oli siis Pharrelli esimesest soolokast oodata kolmandat N.E.R.D.-i. Sellest oli pigem oodata praeguse musta usapopi kontekstis eklektilist tähtedeparaadi, kus Pharrell omaenda astutud jalajälgedesse kinni jääb. Ehk siis eduloo igavat jätku.

Midagi on selles tõtt ka. Üllatuda sai ainult positiivselt. Ja üllatuda sai. Tavalise biljonäriblingi («Can I Have It Like That» Gwen Stefaniga, «That Girl» Snoop Doggiga, «Number One» Kanye Westiga) kõrval on siin väikseid pärle nagu helesinises lahjas, aga maitsekas nu-jazz-garneeringus «You Can Do It Too», mahe, aga seejuures nerdilikult leidlik «Young Girl» Jay-Z-ga, virmalisliku fooniga «Stay With Me» Clipse’i Pusha T-ga jm.

Pharrellilt ei saa oodata lakkamatut žanriuuendamist ja seda siin enam polegi, aga märk on maas. See on osalt tema enda loodud standardeid peaaegu adekvaatselt ja kokkuvõtlikult illustreeriv teos. Pildi saaks aga jälle kokku tagasi, kui Chad Hugo ka soolokaga välja tuleks.

Pharrell
In My Mind (Virgin)
***