Tartu söögikohtadele on väga tüüpiline, et kord lahkud kõrtsist või kohvikust suisa tänutundega meeldiva teeninduse eest, järgmisel korral aga vannud endale, et ei tõsta enam iial sellesse kohta jalga.

Meie väike ringkäik Tartu popimates sööma-joomakohtades süvendas neidsamu vastakaid muljeid. Võtsime eesmärgiks teenindajaid pisut provotseerida – toidukoht peab olema valmis ka veidrike võõrustamiseks.

Ehkki palved, et silmipimestav lamp ära kustutataks või sõrmimäärivate küüslauguleibade juurde ka salvrätikuid toodaks, pole ju teab mis kummalised või ennenägematud.

Hindasime teenindust viiest aspektist viiepallisüsteemis. Nagu ikka, 1 kõige nirum ja 5 kõige parem. Vaatluse all oli teeninduse kiirus (kui kaua peab ootama menüüd, toitu ja arvet), toidu kvaliteet (kas prae saab kätte kuuma või vaevalt leigena), teenindaja üldine sõbralikkus, teenindaja reaktsioon kliendi palvetele, tähelepanekutele või kaebustele ja materiaalsed lisaväärtused (salvrätikute, maitseainete lauda toomine jm).

Ühe koha teeninduse üldhinne kujunes nende hinnete keskmisena.

Paneb imestama, miks lasevad ülemused-omanikud töötada enda «heaks» teenindajatel, kes ilmselgelt kliente eemale peletavad. Leige praad võib mõnel juhul olla andestatav, ent ebaviisakas suhtumine kliendisse mitte kunagi.

---------------------------------------------------------------------

Cafe Shakespeare

4,5

Ei tea, kas oma osa on siin teatri mõnusal aural, igal juhul on see üks meeldivaima teenindusega kohti Tartus. Menüü tuuakse kohe, kui oleme lauda istunud. Ometi on lõunaaeg ja rahvapuudust ei paista.

Palume võrdlemisi nipsakalt teisegi menüü. Kümne sekundi jooksul toob noor neiu selle vabandava naeratuse saatel. Paraja aja pärast on ta platsis, et küsida tellimus. «Ei, aega läheb veel,» teatame kindlalt ja palume vahepeal jäävee ühe jääkuubiku ja ühe sidrunilõiguga.

Esimest päeva tööl olev ettekandja võib kliendile saata küll pisut imestunud pilgu, aga toob nõutu peagi kohale. Ühe jääkuubikuga, nagu palutud. «Kas jäätisekokteil on noh... paks, jäätisene,» küsime. Jälle naeratus ja neiu pakub, et ta võiks igaks juhuks minna ja köögist järele küsida.

Tellime toidu. Riukalikult otsustame lasanje kasuks, sest oleme seda paar korda samas kohas leigena saanud. Kuid ei, lasanje serveeritakse seekord vähem kui veerand tunniga ja auravana.

Arve tuuakse lauda meeldiva naeratusega ja sama käbedalt, kui käis eelnev teenindus. Oleme kunnid. Lahketele ja vastutulelikele ettekandjatele viis punkti!

Teenindaja võiks koos arvega toodud kommide eest isegi ekstrapunkti saada – kui Shakespeare’is kudrutavad mees ja naine, tuuakse neile Romeo ja Julia kirjaga kompvekid. Kahele tütarlapsele toodi aga kaks Juliat. Armas ja tähelepanelik!

---------------------------------------------------------------------

Restoran Maailm

4,0

Maailma ettekandja märkab meid kohe, kui lauda istume, ja ülisõbraliku naeratusega tuuakse menüü. Klienti tervitab Maailmas iga ettejääv teenindaja, sama lugu on hüvastijätul. Väga mõnus, muide. Lähed nagu sõpradele külla.

Ettenägelikult küsitakse, kui palju jääd me joogi sisse soovime. Magustoit tuuakse kenasti pärast soolast, mitte samal ajal.

«Miks tualetis nii hämar on?» küsime. Preili ettekandja lubab kohe vaadata, kas on liiga pime. Tema osavõtlik nägu paneb tundma end päris kunnina.

Ainult et... jube ebamugav on istuda, tuli särab laua kohal täpselt silma. Ei tahaks viriseda, aga valus on, tõesti on. Silmad on pärast tööpäeva niigi väsinud. Palume neiul tule kustutada. Teisi laudu see ei mõjutaks, iga laua kohal kõigub samasugune prožektor.

«Ei tohiks vist,» venitab neiu ilmselge kahjutundega ja laskub mõttesse. Okei, istume mujale. Seal ka justkui valgus häiriks. «Tõstke maha, siis äkki...» pakub neiu vastutulelikult.

Ei saa hästi aru. Kui iga laua juures on oma valgusti, oleks ju vägagi meeldiv, kui klient saab ise valida, kas ta eelistab hämarust või mitte. Või keeratagu sinna ometi nõrgemad pirnid sisse.

Toit pakitakse meile igatahes kenasti kaasa ja lahkume Maailmast lampidest hoolimata hea tundega.

---------------------------------------------------------------------

Püssirohukelder

3,9

Kuigi Püssirohukelder on suur ja lai, saame menüü kohe. Kahjuks ei ole see alati nii. Ühel halval päeval umbes kuu tagasi suundusime Püssika välikohvikusse ja kõpsti leti ette. Saime kelnerilt kärsitu käsu minna ja oodata menüüd lauas. Ootasime tubli pool tundi pooltühjade laudade vahel, ettekandjad meiega silmsidet vältides mööda tuiskamas.

Seekord tegime ise midagi ebaviisakat. Pakkisime laua peal lahti karbi enda kaasa võetud toiduga ja tellisime joogid. Viimased tulid kiirelt. Kommentaar mujalt ostetud söögi kohta tuli alles siis, kui lahtisest karbist sööma hakkasime: «Mul on nii paha teile öelda, aga kahjuks meil ei tohi enda toitu süüa.» Laua peale võisime oma toidukarbi aga rahu

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: