Rosaariumis näeb praegu südasuvise õiteilu tippu
(1)
13.07.2005 00:01
Kristel Rõss, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Roosid on rahul. Päike on vorminud õied lopsakaks ja põgus tuulehoog levitab
unemagusat lõhna. Täidlane südasuvi.
Roheliste näppudega aednik Janika Praggi on samuti rahul – Tartu Puukooli roosiaias jalutades näib ta kuningannana. Tema valdused Rõõmu teel on avatud kõikidele huvilistele. Kas soovite näha siniste õitega roosi? Aga palun! Okasteta roose? Leidub selliseidki. Rosaariumi perenaine poetab, et hõrgu aroomipilve sees kasvab ka täiesti lõhnatuid kaunitare. «Jäägu need ebatavalised sordid saladuseks,» ütleb ta salapäraselt. Rooside lummuses Aednik laseb silmadel libiseda üle näidisaia – viie aasta eest rajatud rosaarium on justkui küpses keskeas õilmitsev iludus. Soe talv, rohkesti päikest ja paras jagu hoovihmasid on aidanud roosiõitel puhkeda täies ilus. Lillede kuninganna võib lubada endale pirtsakust ning vajub kogenematu või hoolimatu aednikukäe all kiiresti norgu. Ometi võib leida rooside hulgast leplikumaid sorte, mis säilitavad ilu ka ahtas rõdukastis või pisikeses potis. Roosid annavad romantilise ilme nii lehtlale, piirdeaiale kui ka pisikesele veesilmale aias, silmailu pakuvad nii roosihekk kui ka tugevat kasvu põõsasroosid, teab aednik. Praggi arvates pole patt murda mõni õis kinkimiseks või vaasi panekuks. Mis värvi õit kellelegi kinkida? «Ei pea tegema nii rangelt vahet – peaasi, et õis meeldiks meelespeetavale,» ütleb ta. Jalutuskäigul näidisaias peatub aednik kõigepealt roosipõõsa juures, mille õied meenutavad kibuvitsa omi. Pargiroos jääb kapriissuse poolest peenraroosidele alla, kinnitab Janika Praggi. Järgmiseks paitab aednik roosi Blue Bajou õrnsiniseid õisi. Kuigi see sort on külma suhtes tundlik, on ta aiapidajate hulgas väga populaarne – erilisus võlub. Valge peenraroosi Schneewittchen õied näevad välja nagu lumepallikesed. Koguka kollase õiega ja läikivate lehtedega Gloria Dei juures märgib aednik, et seda kutsutakse möödunud sajandi roosiks. Inglise vana- ehk antiikroosi oranžika varjundiga roosad õied on eriti tihedalt täidetud ning kroonlehed asetsevad südamikul ruudukujuliselt. Janika Praggi arvates on kõige põnevamad roosisordid, mille värv muutub – mida rohkem õis avaneb, seda enam muutub tema toon. Lisaks silmailu pakkumisele on rosaariumil ka praktiline otstarve – kui aiandushuviline tuleb Tartu Puukooli roosiistikut ostma, saab ta just näidisaias aimu taime tulevasest väljanägemisest. Istiku hind sõltub peamiselt selle suurusest, kõige hinnalisemad on hästi pika varrega tüviroosid. Lemmikutest ei saa rosaariumi perenaine siiski rääkida – kõik roosisordid on justkui oma lapsed. Kas aednikul on endalgi kodus hurmav roosiaed? «Ei ole, mul pole veel ideaalkodu,» tunnistab ta. «Väikest roosiaeda ihkaks endale küll, suur on mul siin olemas.» Näpuotsaga stressi Janika Praggi kummutab võhikliku ettekujutuse, et aednikutöö on täiesti stressivaba. Sageli on plaanid suuremad kui võimalused, tunnistab ta. Tuska tekitab seegi, kui loodus mängib vingerpussi. Näiteks liiga heitlik talv või rüüstav rahe võib teha lemmikutele palju liiga. Traditsiooniline peenraroos vajab kõige enam hoolt. Talveks tuleb hoolealused madalaks lõigata ja kuuseokstega kinni katta. Kui veab, katab õrnu taimi ühtlane lumevaip. Suvel ei pääse roosipidaja taimede väetamisest, kahjurite vastu pritsimisest ning kastmisest. Parim ilm on päikseline, kuiv ja üksikute vihmahoogudega. Täpselt nagu tänavune suvi! Kui olete sunnitud veetma kuumad suvepäevad asfaldilõhnalises linnas, põigake korraks Rõõmu teele ja avastage üllatavalt kaunis roosiaed kivilinna külje all.
Roosid
legendides •Idarahvaste hulgas on roos jumaliku saladuse sümbol. India legendi järgi sündis maailma ilusaim naine puhkevast roosinupust, mis koosnes 108 suurest ja 1008 väikesest kroonlehest. • Anakreoni järgi sündis roos lumivalgest vahust, mis ümbritses armastusjumalanna Aphroditet ehk Venust, kui ta väljus merest suplemast. Neitsilikult kauni ja puhta valge roosiga kaunistati Aphrodite tempel ja aed. Roos jäi valgeks seni, kui jumalanna sai teate, et tema armastatu Adonis on surmavalt haavatud. Läbi padriku Adonise juurde tormates vigastasid roosiokkad tema jalgu ning jumalikud veretilgad värvisid valge roosi erepunaseks. • Teise legendi järgi muutus valge roos punaseks jumalate peol Olümposel, kus Eros ehk Amor ajas oma tiibadega ümber nektarinõu. Roosid värvusid punaseks ja said imehea lõhna. • Peaingel Gabriel olevat valgetest, punastest ja kollastest taevastest roosidest pununud neitsi Maarjale kolm pärga. Valge tähistas tema rõõmu, punane kannatusi, kollane kuulsust. Allikas: Virve Roost, «Legende ja pärimusi
lilledest»
|