Euroopa noored ootasid Sadamateatris algavat multimeedia­­pidu jõekaldal oma lõbusat päeva meenutades. Foto: Sille Annuk

Suplemise ja suhtlemise kõrval salvestas Tartus peatuse teinud rahvusvaheline reisiseltskond videosse oma nägemuse meie linnast ja inimestest. Seda esitleti kõigile huvilistele samal õhtul Sadamateatris peetud multimeediapeol.

Suure aplausi teenis pubi Maailm tänavakohvikus filmitud humoorikas lõik janusse nõrkevatest noortest ja aeglasest teenindusest.

Viimasega osutati lätlaste hulgas levinud stereotüübile eestlasest kui ühest ülimalt pikaldase liikumise ja mõtlemisega inimesest, ehkki pikk tundus kohvikus ooteaeg hoopis õlle järele januneva kurgu ja troopikakuumuse tõttu.

Rahvus pole oluline

Erinevaid rahvusi puudutavate vildakate stereotüüpide kummutamine aktiivse omavahelise suhtlemise ja ühise reisi toel oligi Euroopa Liidu noori ühendava õppeprogrammi «Kus olid müürid» üks eesmärke.

Itaallased näiteks heidavad meile ette külmust ja kinnisust – see seisukoht eestlasi tõenäoliselt väga ei üllata. «Ilmselt on see nii teie ajaloo pärast, te ei saanud kaua aega end vabalt väljendada, kuna olite võõra võimu all,» pakkus Daniele Mantese (29) ise eestlastele vabanduse välja.

Muu hulgas tegi rahvusvahelisele seltskonnale palju nalja eestlaste tehnikahullus. Eriti kummaliseks pidasid nad m-parkimise teenust.

Ometi kinnitasid kõik ühest suust, et reisimine ja vahetu suhtlemine paljude eri rahvusest inimestega aitab näha, et enamasti pole stereotüüpidel ja eelarvamustel alust ning tegelikult tuleb iga inimest hinnata tema iseloomu, mitte rahvuse järgi.

Märgates pärmivabrikut

Õppeprogrammi üks eesmärk ongi pöörata tähelepanu vajadusele elavdada suhteid lähimate naabritega.

Tõepoolest, paljudel eestlastelgi on sõpru pigem Itaalias ja Saksamaal kui Lätis või Soomes.

«Üldse kiputakse inimesi liialt lahterdama rahvuse, mitte isiksuseomaduste järgi. Sõprus peaks ju aga tekkima pigem ühiste huvide pinnalt,» märkis Anne noortekeskuse multimeedialabori programmijuht Andres Lokk, kes ise kogu reisi kaasa teeb.

Reisiseltskonnas osalevad noored peavadki oluliseks ka lihtsalt tutvuda Euroopa riikide kultuuri ja tavadega, et avardada silmaringi.

Tartlastele on nende kodulinn suvel peaaegu väljasurnud koht, kus õhtupoolikuti kesklinnas istudes saab end lõbustada möödujate loendamisega. Välismaalased seevastu naudivad siin rohelust ja vaikust ning leiavad nii mõndagi põnevat.

«Pärmivabrik näiteks on teil väga lahe, Itaalias on palju selliseid vanu vabrikuhooneid,» rääkis Daniele Mantese silmade põledes. Ta kinnitas, et leidis Tartus teisigi sarnasusi oma kodumaaga, näiteks viltused majad ja soe ilm.

«Siin on isegi kõrgeid hooneid,» jätkas samuti Itaaliast pärit Paolo Andolfo (22), osutades Plaskule. «Aga mis teil väljaspool kesklinna sünnib, sellest ei saanud ma aru – sealt algab justkui teine elu.»

Reisilised ööbisid nimelt Annelinna noortekeskuses ja tegid lähemat tutvust sealse ümbruskonnaga. Meile nii tuttavast magalarajoonist olid nad suhteliselt negatiivsel arvamusel.

Soomest Itaaliasse

Rahvusvahelise õppeprogrammi «Kus olid müürid» seltskonna teekond algas Soomest ja lõpeb kolme nädala pärast Põhja-Itaalias. Karavan läbib 20 Euroopa linna.

Igas riigis osaleb nende tegevuses mõne kohaliku noorteorganisatsiooni esindus. Eesti poolelt tegi Euroopa noorteprogrammiga koostööd Anne noortekeskus ja MTÜ Noored Toredate Mõtetega.

Eile liikus rahvusvaheline seltskond Tartust Valgasse ja Valkasse, kus keskendutakse piirilinnade eripärale. Igas linnas on programm erinev, kuid noored püüavad korraldada ennekõike tänavaüritusi, et ka linnarahvas näeks nende kultuurilisele tolerantsusele kutsuvaid ettevõtmisi.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0