Juba aastaid tagasi, kui Anttila kataloog oli veel defitsiit, tegi Eesti Postile peavalu väike ja samas arvukas element nende töös – postkast, kust meie kataloogid ära varastati või kuhu need sisse ei mahtunud. Sellest on möödas 15 aastat, aga tolleaegsetest postkastidest on suur osa kasutusel tänaseni. Postkastidesse, mis olid mõeldud mahutama ajalehti Rahva Hääl ja Tee Kommunismile ning sõbra kirju, ei mahu kuidagi Eesti Ekspress ja lisaks veel postimüügi kataloog. Kuigi postiseaduses on kirjeldatud kohad, kus postkast peab asuma (asulas eramut piirava aia esiküljel või aia puudumisel eramu välisukse kõrval valgustatud kohas, korrusmaja trepikojas ja külades transpordivahendiga aastaringselt ligipääsetavas kohas mõistlikul kaugusel adressaadist), pole paljud kliendid veel asunud seadust täitma. Postkastid asuvad aias ja koerte meelevallas või raskelt ligipääsetavates kohtades. Seadusest on välja jäänud nõuded postkastile, mis on sama tähtis kui postkasti asukoht. Kindlasti on iga kirjakandja postkasti küsimustes minust parem asjatundja, aga probleemi tõsidus pole isegi minu silmale nägemata jäänud. Paljud kasutusel olevad postkastid ja mis veel hullem, ka poes müügil olevad, ei vasta tänastele vajadustele. Pisiasi küll, aga see teeb kirjakandja töö oluliselt raskemaks. Teeme ühe näitliku arvestuse. Kirjakandjalt ootab posti viissada eramut. Pooled postkastid asuvad kõnnitee ääres väljaspool aeda ja ülejäänud on aiavärava taga. Viimasteni jõudmiseks ja tagasi tulemiseks kulub kirjakandjal umbes 20 lisasekundit, mis teeb päevas kokku 1,5 tundi. Lisandub veel umbes 20 sekundit, mis võib kuluda posti toppimiseks väiksesse või halva ehitusega postkasti. See teeb veel üle tunni ajakulu. Kui arvestada, et Eesti Postis teeb iga päev seda tööd ligemale 1300 kirjakandjat, siis on see ettevõttele astronoomiline ajakulu. Vanades korruselamutes on postkastide olukord ja koridoride valgustus sageli halvas seisus. Ka on postiseaduses sätestatud nõue postkasti turvalisuse kohta väga sageli täitmata. Kadunud posti pärast saavad esimese pahameele osaliseks Eesti Post ja kirjakandja. Tasuks kaaluda mõtet panna nõuetele mittevastavale postkastile kleebis, mis annab selle omanikule teada – Eesti Post ei vastuta saadetiste säilimise eest või ei teeninda enam seda postkasti. Samuti tuleks seadusele mittevastavad postkastid registreerida. See kergendaks tööd nende postkastide omanike võimalike kaebuste korral. Samavõrd kui kliendid nõuavad kvaliteetset postiteenust, on Eesti Postil õigus nõuda kliendilt kehtiva seaduse täitmist. Seni on Eesti Post saatnud teateid seadust eiravatele postkastiomanikele ja neile, kellel pole üldse postkasti. Et sellest on vähe abi, tuleks tõsiselt kaaluda seadust eiravatele isikutele teenuse katkestamist (postiseadus võimaldab seda), nagu talitavad väikseimagi rikkumise korral Eesti Energia ja telefoniteenuse osutajad. |
