Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu osakond seadis endale eesmärgi võita Tartus 2009. aasta kohalikud valimised. Väga hea, sest mida varem ja mida parema eesmärgi endale sead, seda tõenäolisem on selle täitmine. Ei midagi uut, sest samasugust eesmärki on isamaaliitlased varemgi sõnades väljendanud, paraku pole täitmisest asja saanud. Ei saa vist nüüdki, kui seatud sihi poole hakatakse liikuma nii nõrgalt ja üldsõnaliselt, nagu väljendas eilses ajalehes IRLi Tartu piirkonna esimeheks kandideeriv Peeter Laurson. Sellise jutuga esimees küll parteid võidule ei vii.«Milliseid samme Reformierakonna edestamiseks astute?» küsis ajakirjanik. Ja kohalik poliitik Laurson vastas: «Konkreetsed sammud on oma valitsemise ja programmi väljatöötamine erakonnas.» Parteil, mis on Tartus Isamaaliiduna eksisteerinud aastaid (ja nüüd Res Publica arvel veel suurenenud), peaks see programm juba ammu valmis olema. Ja seda programmi peaks kui trummi pidevalt taguma, et valijad aru saaksid, milles IRLi programm on parem kui valitseva Reformierakonna oma. Paraku näitavad isamaaliitlaste ja respubliklaste avalikud esinemised (õigemini nende vähesus) viimaste aastate jooksul, et see trumm on ammu sossis ja pulgadki poolikud tokid. Teine vastus ajakirjaniku küsimusele kavatsuste kohta pole targem. «Hakkame tegema tööd, et endale rohkem mõttekaaslasi leida,» ütleb Laurson. Mida siis varem on tehtud? Kuigi siiski! Tegelikult võib ju sellest Laursoni vastusest välja lugeda ülestunnistuse, et alles nüüd hakataksegi tööd tegema, varem seda tehtud pole. Jutt jumala õige, kuid tuleks meelde tuletada, et Laurson on olnud ka varem selle poliitkoosluse eesotsas. Praegu ei kõmise IRLi võimuvõtu trumm küll kuidagi peale ühe loosungi. Ometi on ju tõesti üsna hea aeg palju jõulisemaks tegutsemiseks. Reformierakonnal ei ole Tartus praegu just parimad päevad, seega on nad haavatavamad kui kunagi varem oma võimuloleku aja jooksul. Linna majandamises on viimastel aastatel ilmsiks tulnud palju probleeme (kas tasuks taas üles lugeda: tänavad, kallinevad ehitused, detailplaneeringud, liiklus, lasteaiakohad jne) ning Reformierakonna juhitav võimukoalitsioon pole suutnud neid piisavalt hästi ja kiiresti lahendada. Lisaks sellele vaevab Reformierakonda liidriprobleem. Jõulise Andrus Ansipi ja särava Laine Jänese järel peab parteid vedama tartlastele tundmatu ja Tartut vähe tundev Urmas Kruuse. Kaks aastat ei ole kuigi pikk aeg, et lahendada kuhjunud linnaprobleeme ja samas vedada säravalt parteid. Kuid ega konkurentide aeg ole pikem – teistel erakondadel on Tartus samasugune liidriprobleem. Kui aga Isamaa ja Res Publica Liit tahab seda lahendada üldsõnalist juttu rääkiva ja ju siis ka sama ebamäärast plaani omava Peeter Laursoniga, siis on küll raske võimule jõuda. |
