Bussid ei koorma vanalinna liiklust

Toomas Kiho artikkel («Kaks sõidusuunda tänaval vanalinna ei koorma», TPM, 08.06.) pani tõsiselt mõtlema, millised arusaamad on erinevatel inimestel Tartu liiklusprobleemide lahendamisest.

Eriti paneb mind aga hämmastama busside süüdistamine linnaliikluse probleemides.

Just ühistranspordi (Tartu mõistes bussiliikluse) arendamine lahendabki ju liiklusprobleeme. On täiesti selge, et nii vibratsiooni kui ka müra vähendamise nimel oleks kohe kindlasti parem näha linnatänaval veeremas üht bussi, mitte 50 autot, mis selle asemel õhku saastaksid.

Mida tooks aga kaasa busside väljatõrjumine kesklinnast?

Loomulikult veelgi rohkem autosid ja seega ummikuid ning kahtlemata suurema ohu ajaloolistele hoonetele. Põhjendused bussliikluse väljatõrjumise õigustamiseks on lausa veidrad ning ei ole kohe kindlasti seoses tegeliku olukorraga.

Parimaks näiteks on Tallinn, kus bussiliini nr 17 väljatõrjumist Ülemiste ristmiku piirkonnast põhjendati

liikluskoormuse vähendamise vajadusega. Mis koormust teeb buss võrreldes selle asemel liikuvate tuhandete autodega? 

Miks ei vaadata Lääne-Euroopasse, kus juba aastaid on tegeldud inimsõbralikuma linnakeskkonna loomisega.

Näiteks Prantsusmaal Dijonis on ajalooline vanalinn autodele suletud ja seal liiguvadki vaid bussid. Miks ei taheta eeskujusid arvesse võtta?

On ju nemad sama tugeva autostumise juba läbi teinud ning nüüd näevad, et see toob vaid probleeme juurde. Kas ei võiks Eesti sellest ämbrist mööda astuda?

Seega ei tule kesklinnast tõrjuda mitte busse, vaid autosid.

Praegused kavad tooksid aga kesklinna veelgi rohkem liiklust. Ehitamist ootav Laia tänava sild võib tõesti otstarbekas olla, kuid kindlasti ei tohi see tekitada olukorda, kus kesklinna ajalooline osa muutub veelgi suurema transiitliiklusega piirkonnaks kui praegu.

Hannes Luts,
Tartu