Sulge aken


Juhtkiri: Kui kauaks jääb varjupaik varjusurma?
14.06.2004 00:01

Kuigi varjupaik on mõeldud pigem karvastele kui sulelistele, näib Raadil olevat justkui takus kanade jooksumaa.


V aevalt püüab keegi pange piiskhaaval täita, sest sellise tegevuse mõttetus on juba ette teada. Paraku on meie linnavalitsus rakendanud just sellist taktikat loomade varjupaiga suhtes, nõrutades raha suhteliselt väikeste summade kaupa.

Nõnda oleme juba sellelgi aastal mitu korda tõdenud, et midagi saadi, midagi tehakse, midagi kavatsetakse, mingisuguseid probleeme lahendatakse, ainult et korralikku varjupaika meil ikkagi ei ole. Sedasi juba 1997. aastast.

Peale raha, mida eelarves ikka ei jätku, tõusis takistuseks maa küsimus, sest osaliselt Tartu linnale kuuluva Raadi lennuvälja staatus ei anna veel täit kindlust, et linna investeeringud on kaitstud. Ent seegi asi on päevakorral olnud kaugelt rohkem kui kaks aastat ja selle aasta veebruaris kinnitas abilinnapea Hannes Astok, et maa ja hoone tuleviku suhtes on selgus olemas ning linn tegusalt tegutsemas.

Kuigi varjupaik on mõeldud pigem karvastele kui sulelistele, näib maa-ala Raadil olevat justkui takus kanade jooksumaa. Ei liigu rahaasi ega ole lõplikult korras maa-asi.

Kuigi, jah, raha on kolmel aastal tilkunud juba miljoni jagu ning sama palju kuluks veel. Küsitud miljoni asemel eraldati tänavu varjupaigale 160 000 krooni ning ka nüüd kinnitatud lisaeelarvest ei antud kodutute või hulkuma pääsenud penide ja kasside heaks sentigi. Piinlik on see lõputu vindumine küll.

T artu Postimees on varjupaigast palju kirjutanud ega tahaks seda senistes toonides enam teha, mis tähendab, et järgmisest eelarvest lihtsalt tuleb vajalik raha leida. Vastasel juhul tuleks nõustuda ühe linlase arvamusega, et santide ja vigaste heaks pruugitakse küll Euroopa raha, oma riik ja linn aga ei kasta kaalikaid, mis ei kasu.

Ehk siis nii, et linnavalitsust ega volikogu loomade käekäik ei huvita. Kusjuures – sugugi mitte ainult loomade, eks ikka inimeste oma ka. Varjupaika pole tarvis ainult kodututele koertele, kes võivad olla linlastele ohuks, vaid ka neile lemmikuile, kes muul põhjusel tänavale satuvad. Et oleks koht, kust eksinu kätte saada. Kuhu tuua jõuetuks jäänud vanuri sõber uut kodu ootama. Kus laheneks nii mõnigi inimlik probleem. Varjupaika on vaja meie kõigi pärast.



©2002-2003 Postimees