Triibust ja Guttenbergist välja kasvanud perefirma juht Juhan Peedimaa ütles, et ainsad asjad, mis ennast uue trükikoja juures ära ei tasu, on kolm tuulegeneraatorit. Need on mõeldud pigem näitamaks, et ettevõttes kasutatakse tõepoolest keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, mis ära tasuvad. «Need generaatorid osutavad pigem sellele, et põlevkivi põletamine pole lahendus,» lausus ta. «Tuulega elektri tegemine pole minu arvates hea mõte, lahenduseks on kas või tuumajaamad.»Eile veel polnud generaatoritel tiivikuid küljes, ent praegu peaks need juba tiirlema. Peedimaa sõnul toodavad generaatorid umbes neli protsenti ettevõttes aasta jooksul kasutatavast elektrienergiast. Samas suudavad need korraliku tuule korral vooluga varustada tervet maja, alates ventilatsiooniseadmetest ja lõpetades arvutiserveritega ajal, mil trükimasinad ei tööta. Kollektorid katusel Hoone katusel on Lõuna-Euroopas laialdaselt kasutatavad päikesekollektorid, mis meenutavad väliselt päikesepatareisid, ent tegelikult soojendavad maja vett. Peedimaa sõnul katavad päikesekollektorid kevadsuvisel perioodil üle poole hoone sooja vee vajadusest, ent annavad oma osa ka talvel. Lisaks kogub Ecoprint 5000-liitrisesse mahutisse vihmavee, mis kasutatakse ära trükikoja niisutussüsteemis – tasakaalus õhuniiskus on trükikoja töös väga oluline. See ei ole veel kaugeltki kõik. Kuna trükimasinad ja kompressorid toodavad paratamatult üleliigset sooja, siis kogutakse see ventilatsioonisüsteemi kaudu kokku ja suunatakse läbi soojusvaheti hoone peale laiali nii, et ka talvel pole vaja lisakütteallikaid. Lisaks on Ecoprindis kasutusel muidki loodussäästlikke lahendusi kuni siseviimistluseni välja, mis vähendavad ettevõtte ökoloogilist jalajälge. Just ökoloogilise jalajälje meetodil esitab ettevõte juba mõnda aega ka oma keskkonnaaruandeid. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta. Näiteks 2006. aastal oli ettevõtte jalajälg 4,4 hektarit töötaja kohta. Ökoloogiline jalajälg Peedimaa kinnitusel annavad kõik majas kasutusele võetud keskkonnasäästlikud lahendused küll igal aastal kümneid tuhandeid kroone kulude kokkuhoidu, ent olulisim ökoloogilise jalajälje vähendamisel on siiski võimalikult väikeste kadudega tootmine. «Meie ökoloogilisest jalajäljest moodustavad tootmisjäätmed suurema osa,» lausus ta. «Oleme kõige rohkem investeerinud sellesse, et neid jääke oleks võimalikult vähe.» 850-ruutmeetrise tootmispinnaga hoonesse on ostetud uus trükimasin, mis trükib looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värve kasutades kas sertifitseeritud või korduvkasutatavale paberile. «Oleme Baltikumi ainus FSC-sertifikaadiga ettevõte,» selgitas Juhan Peedimaa. «See tähendab muu hulgas, et paberi tootmiseks kasutatud mets ei ole varastatud ning selle asemele on istutatud uued puud. Kogu tarneahel on kontrollitud.» Ka Ecoprindi enda töötajatel on tavaks kevaditi ühiselt puid istutamas käia. Miks Peedimaa töösturile nii tavatult ökoloogilise jalajälje pärast pead vaevab? «Mina ei ole töösturiks sündinud,» rääkis ta. «Tootmises tuleb teha pidevalt valikuid ja meie oleme teinud neid valikuid kogu aeg loodussäästlikkuse suunas. See on tegelikult lihtne ja tasub ära.» Aprillis jõudis 50 töötaja ja mullu 25 miljoni kroonise käibega Ecoprint ka esimese Eesti ettevõttena Euroopa keskkonnaauhindade konkursil finaali kolme parima hulka. Võitja kuulutatakse välja 3. juunil Brüsselis. Loodushoidlik Ecoprint • Kasutab kolme tuulegeneraatorit. • Soojendab tarbevett päikesekollektoritega. • Kogub sademevett ja suunab selle trükikoja niiskussüsteemi. • Kasutab ventilatsiooni soojusvahetit. Allikas: Ecoprint |
Kõik tänased
