Paaritunnisest vestlusest Jaak Üprusega koorub aga põnev inimene, kes ei anna reporterile võimalust kujundada endast mustvalget arvamust. Aastaid Venemaal töötanud Üprus näib valdavat venelastega suhtlemise isalikku kunsti paremini kui Eesti Vabariigi valitsuse liikmed. 2005. aasta omavalitsuste valimiste eel pöördus toona Res Publicaga seotud praegune keskerakondlane Üprus valimisajalehes elanike poole lausa pukinlikult pateetilises vormis. «Ma ei alanda teid kingitustega, vaid ma ülendan teid sellega, et olete linnale vajalikud nõunikud. /.../ Mina olen vaid tööriist teie kätes.» Ebastabiilne linn Uskumatu küll, aga tavaliselt võõraste suhtes umbusklikud kallastelased andsidki 2005. aasta omavalitsuste valimistel vähem kui aasta varem linna tulnud Üprusele häälte hulgalt teise mandaadi. Temas nähti allakäinud linna päästjat. Paljud näevad praegugi. Poolteise aasta jagu linna juhtinud Üpruse tegevusest on seni väljaspool Kallastet olijaile märku andnud peamiselt sageli vahetuvad linnavalitsused, lahkuvad linnaametnikud ning omavalitsuse hoonete lammutamise kava. Kohalikud oponendid süüdistavad teda vastuvaidlemist mittesallivas valitsemisviisis. Üprusega vesteldes ei teki kahtlustki, et volikogu esimehe roll linna juhtimises on Kallastel tavatult suur. Samamoodi ei tee Üprus erilist saladust oma ärihuvidest Kallastel. Tema enda, talle kuuluva firma TTK Trading ning ta elukaaslase Merike Nikopensiuse nimel on praeguseks väikelinnas seitse kinnistut, enamik neist vahetult Peipsi järve ääres. Üprus ütleb, et ilma usuta linna tulevikku ei oleks ta Kallastele kinnisvara soetanud. «Minu investeeringul läheb hästi siis, kui Kallaste linnal läheb hästi.» Kallaste Kaluri juht Fjodor Pleankov, kes seoses vana erastamislooga käib praegu linnaga kohut, ütleb, et Üprus on ette võtnud linna ülesostmise aktsiooni. Ka lammutamisele mineva linnavalitsuse hoone aluse maa ostab Pleankovi hinnangul niikuinii Üprus. Pleankovi sõnul seab linnavalitsus Kallaste Kaluri arengule kiusu pärast kõikvõimalikke ja põhjendamatuid bürokraatlikke takistusi. «Hakkasime ehitama sadamale uut kütusetanklat ja kaid. Kõik dokumendid olid korras, aga linnavalitsus peatas ehituse,» toob Pleankov näite. Üprusel on visioonid, aga mida ta tegelikult linna heaks teha on jõudnud? Mees näitab pärast mullust linnavalitsus- ja kultuurimajahoone põlengut lasteaia tühjalt seisnud ruumidesse kolitud linnavalitsust ja värskelt valminud raamatukogu, mis kohe-kohe avatakse. Veel on tal ette näidata koolimaja alla ehitatud uhiuus linnasaun, mille vajalikkust on sellistes maapiirkondades raske üle hinnata. Üprus kõneleb linnaeelarvest, mis sel aastal esmakordselt on tasakaalus ka ilma linnavara müükideta tema kinnitusel saab areng alata just rahalise poole kordasaamisest. Teed saavad korda Kallaste visiitkaardiks kujunenud üle mõistuse auklikesse teedesse, mida Üpruse 001 RUS numbrit kandev diip ilma vaevata talub, lubab volikogu esimees veel selle aasta jooksul investeerida üle miljoni krooni. 2005. aasta valimispropaganda mainib, et lisaks tööle Skandinaavia telekommunikatsioonihiiglaste Telia ja Telenor heaks on Üprus jõudnud Eestis üles töötada mitmeid endale kuuluvaid ettevõtteid. Krediidiinfo andmeil on Üprusel praegu vaid üks firma, TTK Trading, mis ei anna märki aktiivsest tegevusest. Üprus märgib, et tal oli lisaks Kohtla-Järve õmblusvabrikule ja Jõhvis asunud hotellile välisriikides telekommunikatsiooniteenustega tegelevaid firmasid, ent praeguseks on need maha müüdud sooviga koondada oma tegevus Kallastele. Mis firmadega on tegu, ei soovi Üprus täpsustada. Selge on siiski see, et Üprus kuulus 1990. aastatel toonase Eesti Telefoni juhtkonda ning töötas hiljem Rootsi kommunikatsioonihiiglase Telia ülesandel Venemaal. Sellest ajast on jäänud ka sidemeid, mida Üprus üritab kasutada Kallastele suurinvestori toomiseks. «See on suletud ring: kui pole infrastruktuuri, siis pole investorit, kui pole investorit, siis pole infrastruktuuri,» räägib ta. «Tuleb leida üks korralik ja võimas investor, kes taipab selle koha väärtust.» Mullu suvel maandus Kallastel tõepoolest helikopter, milles istus Peterburi kuberneri Valentina Matvijenko suurpankurist poeg Sergei Matvi-jenko. Paistab siiski, et visiidist linnale suurt kasu ei tõusnud. «Möödunud aastal oli väga tõsiseid läbirääkimisi,» ütleb Üprus, tunnistades siiski, et edu pole seni tulnud. Eesti talupojamõistus peab rahvusvahelise suurinvestori leidmist Kallaste-sugusele linnale kummalisevõitu unistuseks. Üprus aga ütleb, et jutt ei käi mõnesajast miljonist kroonist, vaid võibolla miljardilisest rahapaigutusest. «Investorit leida pole kerge, aga see aeg tuleb,» usub volikogu esimees. Üprus kavandab endise kutsekooli ühiselamu, mullu sügisel põlenud kultuurimajahoone ja veel ühe hoone lammutamist. Kahte viimast puudutavad eelnõud jõuavad peagi linnavolikokku. «Et midagi teha, tuleb alati midagi lõhkuda,» selgitab Üprus.
> Loe edasi |
