«Ma ravisin teda pimesoolelõikuse järel tekkinud ootamatute tüsistuste tõttu terve aasta,» meenutab Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivraviarst Jüri Samarütel. «Lõpuks ta paranes!» Samarütel märgib, et niisuguseid kuldpatsiente on elu jooksul kogunenud palju. Need on inimesed, kelle puhul on arstid kohanud mõnd haruldast haigust või kes on elu kätte võidelnud läbi raske ja vaevalise põdemise.Üks niisugune patsient on ka Puhjas elav Allan Norman, kellest Tartu Postimees läinud sügisel kirjutas. Allan Normanil on tema enda sõnul kaks sünnipäeva. Teiseks sünnipäevaks peab ta üht oma neljakümne aasta tagust rabaskäiku, kus õnnetu jahipüssilaeng talt peaaegu parema jala viis. Tolle operatsiooni narkoosiarst Jüri Samarütel andis Allan Normanile otseülekandega iseenda verd. Siis oli see küllalt tavaline. Verevennad 21 aastat tagasi tekkis ühe väga raske vähioperatsiooni ajal patsiendil ootamatult suur verekaotus. «Tänu mobiilselt töötavale vereteenistusele tegime talle tunni aja jooksul 26 liitri ulatuses vereülekande,» räägib dr Samarütel järgmise uskumatu loo. «Ja seda tänu üheteistkümnele haigla personali seast leitud otsedoonorile.» Dotsent Samarütel on õpetaja enamikule Eestis praegu praktiseerivatele anestesioloogidele-intensiivraviarstidele. Samarütel ütleb, et ise ei ole ta õnneks patsiendina pidanud tugevat üldnarkoosi saama. Aga lisab kohe, et ta enda õpetaja, dr Lembit Veeber, uinutas ta kord naljapärast narkoosiunne. Et tulevane anestesioloog teaks, mis tunne on uinuda ja kuidas on pärast ärgata. Et siis oma patsiente rahustada ja õpetada. Milline on narkoosiuni? «Tavaliselt ei tunne midagi,» räägib Jüri Samarütel. Patsient võib näha meeldivaid või vähem meeldivaid unenägusid. Ja siis ühel hetkel hakkab ta kuulma hääli, siis nägema haiglatoa lage. Kuna tal on suus veel intubatsioonitoru, siis ei saa ta rääkida. Kõri on valus ja selg ära vajunud. Tal ei tule hästi meelde, mis toimub, tal võib külm olla. Aga see tähendabki, et kõik kardetav on juba möödas. «Teate, selles ei ole midagi imelikku, et igal inimesel on kusagil sisemuses enne rasket operatsiooni hirm,» mõistab arst raske katsumuse ees olevaid inimesi. Aga ta kinnitab samas, et kartmiseks pole tänapäeval enam mingit põhjust – anestesioloogia on muutunud väga turvaliseks. Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia • Tänavune preemia laureaat on dotsent Jüri Samarütel, kelle tegevusel on määrav roll anestesioloogia ja intensiivravi ning kardiokirurgia arengus Eestis. • Tema uurimisvaldkondade hulka kuuluvad anesteesia, kehaväline vereringe, müokardi kaitse südameoperatsioonidel, elektrokardiostimulatsioon, kopsude kunstliku jugaventilatsiooni arendamine, kliinilisest surmast taaselustamine jpm. |
