Läinud aasta lõpus kirjutasin, et kunstnikke ja kunstkäsitöölisi ühendava Antoniuse Gildi rahvas soovib koos Tartu linnavalitsusega oma ühte majja teha noortele kunstnikele loomeinkubaatori. Toona oli Tartu linnavalitsuse seisukoht selline, et mõte on väga hea ning asja tuleb kiiresti ajada, sest peagi hakkab loomemajanduse valdkonnas liikuma euroraha. Ja teadagi kes ees, see mees. Eile teatas Tallinna linnavalitsus, et tänasel istungil kavatsetakse heaks kiita Tallinna linna ja sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid vahel sõlmitava investeerimistoetuse lepingu projekt, mille järgi investeeritakse tänavu 7,5 miljonit krooni uue loomeinkubaatori käivitamiseks.Aga Tartu loomeinkubaator, küsisin endalt. Tartu linnavalitsus käis ju ka välja mõtte teha see vahva asutus raudteejaama juures asuvasse vanasse veetorni. Mida tähendab neis asjus liiga kaua aega kestnud vaikus? Kas inimesed teevad nii suure auruga tööd, et pole olnud mahti tartlastele headest uudistest teatada? Või on nagu alati, et kiidame mõtte heaks, lubame
ja sellega kõik piirdubki? Seekord on tegu teise ehk Tartus juba tavapäraseks saanud variandiga. Loomeinkubaatori loomine on hetkel ootepositsioonil, vastas Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Raul Orekin eile hommikul mu küsimusele, kui kaugel selle asjaga siis ollakse. Siinkohal võiks ju teema lõpetadagi, aga viisakusest lisan juurde ka muu kuuldu. Nimelt rääkis Orekin, et just valmis Tartu loomemajanduse strateegia, mida presenteeritakse 27.-28. märtsil Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses peetaval konverentsil «Loomemajanduse võimalused Eestis». Küsimusele, kas loomeinkubaator tuleb vanasse veetorni või Antoniuse Gildi ühte majja, ei osanud Orekin vastata. Ei ole otsustatud, kõik on hetkel lahtine, loomemajanduse strateegia on nii värske, skeemid on läbi töötamata, põhjendas ta. Kuid ei jätnud lisamata, et niipea kui avaneb euroraha taotlemise meede loomemajanduse edendamiseks, on Tartu linnavalitsus valmis seda raha taotlema. See jutt meenutab eelmist linnapead Laine Jänest, kes kuulas alati väga osavõtlikult ära igasuguste huvirühmade probleemid ja enamasti lubas need ka lahendada. Aga ei lahendanud. Meenutage kas või koeraomanikke, kelle lemmikutele lubas Jänes teha korralikud jalutus- ja jooksualad
Juba pikemat aega vaevab mind küsimus, mis imelik koht see Tartu linnavalitsus on, kus töötavad inimesed teenivad leiba lubaduste andmisega. Ja veel vaevab mind küsimus, miks maksumaksja peab need lubadused muudkui alla neelama. Elu on ikka ebaõiglane: torumehele, kes räägib päev otsa katkise kempsupoti kõrval selle rekonstrueerimise strateegiast ja annab lubadusi, kuid tööd ära ei tee, me ju ei maksa
|