Kesklinna maja kavandavat kinnisvaraarendajat tabas üllatus, kui juba kehtestatud detailplaneering salapärastel asjaoludel muutus. Keegi on esialgset dokumenti moonutanud. Pärast planeeringu kehtestamist 2002. aastal on muutunud nii detailplaneeringu põhijoonis, planeeringukausta lehekülgede numbrid kui ka linnavalitsuse omaaegne lähteülesanne. Salapärane tundmatu, kelle peamiseks tööriistaks on olnud jämeda valge joonega korrektuuripliiats, on lisaks kaustas lihtsalt lehekülgi välja vahetanud.
Sel kombel on kärbitud Riia, Aleksandri, Soola ja Kalevi tänavaga piirnevale alale kavandatava hoone korruste arvu. Detailplaneeringu peamiseks dokumendiks olevast põhijoonisest tõmbas kellegi karvane käsi valge pliiatsi abil Soola 2 kortermajalt maha ühe korruse, asendades numbri seitse numbriga kuus.
Pliiatsiga on üle võõbatud ja seejärel ümber kirjutatud ka mitu leheküljenumbrit detailplaneeringu kaustas. Vaba käega Samuti on võltsitud detailplaneeringu lähteülesannet, mille Tartu linnavalitsus andis välja juba 1997. aasta juunis. Kolmel leheküljel lähteülesande keskmine leht on välja vahetatud ja asendatud sootuks teistsuguses šriftis leheküljega. Esialgne linnavalitsuse lähteülesande teine lehekülg ütleb, et Kalevi ja Soola tänava nurgale kavandatava hoone korruste arvuks tuleb määrata 4–7. Planeeringukausta köidetud uuel leheküljel seisab aga ebamääraselt, et hoonestuse kõrgus tuleb määrata planeeringuga. Muide – muudatuste autor ei ole parandusi tehes läinud planeeringu seletuskirjas sisalduvate andmete kallale – seal käib jutt ikka kuni seitsmest korrusest. Ka pole usin tegutseja suutnud muuta linnavalitsuse omal ajal netti üles riputatud korraldusi ega planeeringu põhijoonise internetiversiooni.
Seda, et algselt oli planeeringus juttu kuni seitsmest korrusest Soola 2 krundil, kinnitas veel 2005. aastal krundi arendaja Soola Arenduse juhile Andres Sallole saadetud kirjas Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven. Ka detailplaneeringu koostaja Ott Ojamaa kinnitas Postimehele, et planeering lubas selle kehtestamise ajal kuni seitset korrust. Sama detailplaneering on kahes eksemplaris ja muudetud on mõlemat, mis ei jäta võimalust arvata, et keegi on teinud lihtsalt halba nalja. Juristide kinnitusel võib kirjeldatud tegu olla võltsimine – dokumendi järele- või ümbertegemine. Ümbertegemine on dokumendi sisu muutmine või osaline järeletegemine – näiteks juurde- või vahelekirjutus, teksti mahakraapimine või muu dokumendi osa kustutamine. Miks peaks keegi nägema vaeva linnavalitsuse arhiivis seisvate dokumentide omavolilise muutmisega? Tartu linnaametnikud enda sõnutsi ei tea, kellel võis olla motiiv planeeringut muuta. Küll aga on Soola Arenduse OÜ esitanud juba eelmise aasta algul Tartu linnavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse ja pidanud ametnikega sestsaadik pinevat kirjavahetust. Detailplaneeringu koostamise ajal tekkis Soola 2 krundi arendajal küll vaidlus ühe korteriühistuga, ent selle naabriga saadi kokkuleppele. Pikka aega ei ole aga vastastikuse mõistmiseni jõutud Tartu linnavalitsuse ametnikega. Nemad nõuavad, et üle kuue korruse ehitada ei tohi.
Kinnisvaraarendaja, kes on väsinud võitlusest Tartu ametnikkonnaga, ei soovi Postimehega vestelda sellest, miks ikkagi tekkis detailplaneeringusse kaikaid kodarasse loopiv muudatus. Selle asemel loodab arendaja, et algselt seitsmekorruselisena projekteeritud hoone ehitusluba saab siiski lõpuks uute tülideta rohelise tee.
Võltsing avastati mullu. Ikka juhtub Tartu linnasekretär Jüri Mölder ei osanud eile kommenteerida, kas lähteülesannet on võltsitud. «Ma pole seda näinud,» lausus ta. «Lähtuda tuleb sellest, mis on sees õigusaktide andmebaasis. Kui keegi on paberkandjal midagi püüdnud ... ma ei tea ..., ma ei oska kommenteerida.» Mölderi sõnul täieneb planeering kui dokument pidevalt ja mis puutub lehekülgede ümbernummerdamisse, siis seda tuleb ikka ette. «Ma võin ainult fantaseerida, mis on tinginud ümbernumereerimise konkreetsel juhul.» Samas möönis Mölder, et valge pliiatsi kasutamine andmete kustutamisel ja muutmisel dokumentides ei ole korrektne. «Kui seda on tehtud pärast planeeringu kehtestamist, tuleb küsida planeeringu eest vastutajalt, mis asjaoludel see on toimunud.» Ka tundmatuks jääda sooviv ja arendajaga seotud Postimehe allikas tunnistab, et ta ei tea, kuhu ikkagi on koer maeti: «Ei tea, kes on ikkagi see vaenlane.» Seda, miks keegi dokumendis andmeid omavoliliselt muutis, ei oska öelda linnasekretär Jüri Mölder. Seda ei oska öelda ka linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven. Seda ei tea ka linnaarhitekt Tiit Sild.
|
