Sellel aastal läheb see europistikuteta keskkool euroraha toel remonti. Õnneks. Kui Tartumaa valdade ja väikelinnade tänavusi eelarveid lähemalt uurida, siis selgubki, et suurimad väljaminekud tehakse euroraha abil koolides ja lasteaedades.Aga valla oma raha? Kas seda on tõesti nii vähe, et eurorahata jääksid koolid ja lasteaiad korda tegemata? Kahjuks küll. Laias laastus võib öelda, et omavalitsuse oma tulu (maamaks, üksikisiku tulumaks ning tulu maavaradest, näiteks turba kaevandamisest ja põhjaveest) ning riigilt saadav tasandusfondi raha kulub suuresti vallavalitsuse ning haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste ülalpidamiseks. Vene ajal ehitatud koolid-lasteaiad on aga paljudes kohtades veel sellises seisus, et valla rahast kõrvale pandud miljoni krooniga saab neis hoonetes vaid iluravi teha. Suurteks sammudeks tuleb omavalitsustel kirjutada fondidele ja programmidele projekte ja/või ajada asju laenuga. --------------------------------------------------------------------------- Elva Elva tänavune suurim väljaminek on Kirde tänava katlamaja ja euroliidu Phare programmi toel osa soojatorustike rekonstrueerimine, milleks kokku kulub 5,75 miljonit krooni. Mitte just palju vähem kui katlamajale ehk 5,1 miljonit krooni kulutab väikelinn ligi 160 mudilasega lasteaia Õnneseen korrastamisele, ütles Elva abilinnapea Reno Laidre. Lasteaia vanas osas vahetatakse aknad ja tehakse sisetöid, mullu valminud juurdeehitise ümber tehakse korda haljastus. Õnneseenes tehtavateks töödeks sai linn ligi kolm miljonit krooni euroliidu struktuurifondide kohalike omavalitsuste investeeringute toetust (nn Koit-kava). Elva gümnaasiumis võetakse 3,44 miljoni krooniga käsile poiste tööõpetuse klassid, korrastatakse tualette, ehitatakse majandusõppe klass ning kooli Tartu maantee hoones remonditakse duširuumid. Tartumaa veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi korrastamiseks loodud ASi Emajõe Veevärk aktsiate ostuks kulub Elval tänavu samuti kopsaks summa ehk 3,5 miljonit krooni. Tartu vald Valdadest priskeima rahakotiga Tartu vallal kulub tänavu kõige enam ehk ligi 17 miljonit krooni Kõrveküla põhikooli kapitaalremondiks. «Ega seal vanast suurt peale seinte alles jää,» kirjeldas käsile võetud suurt tööd Tartu vallavanem Aivar Soop. Kooli remondiks sai vald ligi 3,8 miljonit krooni Koit-kavast. Teise suure väljaminekuna nimetas Soop Raadi ligi 500 hektarile üldplaneeringu tegemist, milleks kulub üheksa miljoni krooni ümber. Sellest rahast enamik tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt. Lisaks üldplaneeringu tegemisele paigaldab vald tänavu Raadile ligi viie miljoni krooni eest vee- ja kanalisatsioonitorusid, remondib seal teid ning sätib üles tänavavalgustuse. Ülenurme vald «Oleme mitu suurt projekti just lõpetanud ja nüüd hakkame uusi suuremaid väljaminekuid kavandama,» iseloomustas Ülenurme valla praegust seisu vallasekretär Reet Sakk. Valla tänavuses eelarves on suurima kulutusena kirjas ASi Emajõe Veevärk aktsiate ostmine ligi 2,6 miljoni krooni eest. Aktsiate soetamiseks võtab vald laenu. Valla oma 1,3 miljoni krooniga võetakse ette Ülenurme gümnaasiumis akende vahetus, valgustuse renoveerimine ja ventilatsiooni ehitus. Pisut üle 1,1 miljoni krooni kulutab Ülenurme vald teede asfalteerimisele ja tänavavalgustuse ehitamisele. Ülenurme päevakeskuse ja noortekeskuse väljaehitamiseks on eelarves 974 000 krooni, osa sellest rahast tuleb hasartmängumaksu regionaalprogrammist. Nõo vald «Nõo vald teeb tänavused suurimad investeeringud laenuga,» ütles Nõo vallavanem Rain Sangernebo. Vald võtab tänavu laenu kaheksa miljonit krooni. Kõige kallim ette võetav töö on alevikus oleva Veskijärve taastamine. Praegu võssa kasvanud kohast järve tegemine maksab ligi viis miljonit krooni. Sellest rahast 3,4 miljonit krooni eraldas Euroopa Regionaalse Arengu Fond. 1,5 miljonit krooni omaosalust on laenuraha. Veidi üle 4,4 miljoni krooni, mis võetakse samuti laenuks, kulub ASi Emajõe Veevärk aktsiate soetamiseks. Tänavu algab Nõo muusikakooli uue maja ehitamine, töid on selle juures kavas teha kahe miljoni krooni eest. Tähtvere vald Tähtvere valla kalleim töö on tänavu 3,2 miljonit krooni maksev Haage ja Ilmatsalu paisjärve puhastamine. Selleks ettevõtmiseks kuluvast summast ligi 2,6 miljonit on euroraha, 0,6 miljonit paneb vald. Suuruselt teine väljaminek on ASi Emajõe Veevärk aktsiate ost kolme miljoni krooni eest. Ilmatsalu põhikooli remondiks läheb vallal 1,6 miljonit krooni. Kooli teema juures peatudes tõstis Tähtvere vallavanem Rein Kokk esile ka ligi 400 000 kroonise väljamineku loodus- ja keskkonnaõpetuse jagamiseks nn rohelise klassi rajamiseks. Lisaks nimetatud töödele soovib vald puhastada 13 kilomeetrit Emajõe kallast Jänese raudteesillast Kärevere sillani. Kui maaomanikud selle plaaniga nõustuvad, tuleb vallal mõnest fondist välja ajada paar miljonit krooni. Puhja vald «Üks kõva töö, lasteaia remont, sai meil tehtud, tänavu hakkame hoogu võtma järgmisteks suurteks asjadeks,» iseloomustas Puhja valla selle aasta tegemisi vallavanem Vahur Jaakma.
> Loe edasi
|
Teadusbussiga mööda Eesti koole vuravad Tartu füüsikud
rääkisid mõni päev tagasi, et sattusid oma ala õpilastele tutvustades ühte
Tartumaa kooli, mille saalis polnud ühtki europistikut. Esinemine ei jäänud
muidugi ära, aga paljunäinud mehed olid siiski imestunud – kuidas siis ikkagi
võib mõnel pool seis kohe nii vilets olla. 
Vanemad uudised
