Sedakorda olid konservitööstust detsembris inspekteerinud venelased rahulolevamad, kinnitas Salvesti juht Veljo Ipits Tartu Postimehele. Teistkordsel katsel on niisiis loota Venemaa ekspordisertifikaati, ehkki idanaabri otsustustes ei saa kunagi välistada subjektiivseid asjaolusid.

«Me ise arvame, et pigem on see siiski loterii,» tunnistas Ipits. «Kontrollid käisid ära ja nende jutu järgi oli kõik korras. Iseasi, kas Moskvast tuleb positiivne otsus.» Otsust on oodata kevade jooksul.

Ipits hindab esimese, 2004. aasta lõpus toimunud inspekteerimise tulemust – Vene ekspordiloata jäämist – naeruväärseks. «Leiti paar minipõhjendust, näiteks taudimati puudumine,» ütles Ipits.

Oodatud kaup

Juhul kui nüüd tuleb positiivne otsus, saab ettevõte varuda sel suvel-sügisel ka rohkem toorainet. «Me ei saaks Venemaale toota niikuinii varem kui sügisel.» Vene turg on Ipitsa kinnitusel ettearvamatu – ent kui Salvesti toit võetakse hästi vastu, siis võiks ettevõte oma tootmismahte ka kahekordistada.

Salvesti lõunatoidud (näiteks seljanka või pilaff) on Ipitsa väitel Vene turul oodatud, sest sealne lõunatoitudelett on tühi, ent moositurul ei suudaks Salvest Ipitsa hinnangul olla konkurentsivõimeline. «Tahame minna kõigepealt Moskva ja Piiteri turule,» lisas ta.

Ettevõttel on seal edasimüüjagi olemas. «Seesama hulgimüüja viis Vene turule lätlaste Spilva, mis on seal müügil kõigis suuremates linnades,» lisas ta.

Läti liider

Erinevalt Vene turust on Salvesti müügitulemused suurepärased naaberriigis Lätis.

«Lätis ei tegelenud samuti keegi pikka aega purgitoiduturu arendamisega ja meie oleme seda seal kasvatanud,» lausus Ipits.

Lätis on Salvesti lõunatoitude turuosa Ipitsa hinnangul suurim ehk umbes 40 protsenti, aga moose ettevõte seal ei müü. Leedus aga on Salvest kaubelnud alles pool aastat, sealgi on Salvestil Ipitsa väitel vaid üks kohalikust tootjast konkurent.

Lätis on Salvesti toodang esindatud kõigis suuremates kaubanduskettides.

«Meie eelmise aasta suurim saavutus ongi kasv Läti turul ja see, et käive hoolimata kasvavast konkurentsist kodus mitte ei vähenenud, vaid kasvas nelja protsendi võrra.» ütles Ipits.

Eesti lõunatoitude turg on Ipitsa kinnitusel kasvanud kiiremini kui naaberriikides. «Ei tahaks oma saba kergitada, aga eks selles on oma osa ka Salvestil,» väitis ta.

Eestis toodavad lõunatoite lisaks Salvestile ka Maakera kaubamärgi all tegutsev Nordic Foods ning Põltsamaa Felix.

Ettevõtte on saavutamas Ipitsa kinnitusel tootmises oma võimete piire. «Kasvatame seadmeparki ning sügisest hakkavad inimesed tööle kahes täiskoormusega vahetuses,» lausus Ipits.

Selle aasta käibekasv tuleb Ipitsa hinnangul prognooside kohaselt rekordilised 17-18 protsenti, arvestamata seejuures lootust jõuda Venemaale.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0