Sulge aken


 
Tulevikus peaksid Jõekaare elurajoonis asuma Tartu eksklu­­siiv­­seimad kortermajad, ent üks endisele tööstusmaastikule kerkiv maja ei suuda praegu fantaasiat toita.
Ostjate põud jätab elurajoonid poolikuks
12.02.2008 00:01
Nils Niitra, Tartu Postimees

Pärna allee elurajoonis jääb kaheksast hoonekarbist neli teadmata ajaks konserveerituks ja Jõekaare elurajooni ainsasse majja korteri ostnul pole põhjust loota, et peagi avaneb vaade ka naabermaja aknaisse.

Rebase tänava otsas asuval tühermaal müüakse kortereid hinnaga, mis sisaldab arhitektide nägemust tulevasest üheksa kortermajaga tervikust, ent pelgast fantaasiast jääb selle elluviimiseks puudu.

Jõekaare elurajooni arendava SRV Kinnisvara projektijuhi Ülar Hallikivi seisukoht on lihtne ja arusaadav: enne uut maja ehitama ei hakata, kui vähemasti enamik esimese hoone kortereist müüdud.

Ja ehkki ta teatas veel mullu mais Postimehele, et viiendik korteritest on juba broneeritud või müüdud, on esimese, praegu ehitamisel elumaja 42 korterist praeguseks omaniku leidnud vaid kolm.

Hallikivi ütles, et esimene maja saab valmis septembris. «Müük praegusel hetkel eriti aktiivne ei ole, nagu võib arvata,» lausus ta. «Juurdepääsu osa infrastruktuurist on ju valmis, nüüd on jäänud veel kallasraja serv ja esimest maja puudutavad õueelemendid tehakse kohe ära.»

Hallikivi tunnistas, et terviklik kompleks tekib ometi alles siis, kui kõik majad on valmis.

Tema kinnitusel on arendaja jaoks tegu «nokk kinni, saba lahti» olukorraga – ühest küljest oleks vaja teisedki majad valmis ehitada, et tervik ostjaid enam ahvatleks. Teisalt aga ei ole mõtet nii-öelda sahtlisse ehitada, kui ostjaid ei jagu ühelegi majale.

Merko tegi karbid valmis

Merko Tartu võttis Pärna allee elurajooni julgelt käsile, pannes Narva maantee äärde Raadile püsti korraga kaheksa hoonekarpi.

Neljast müügis olevast Pärna allee hoonest on enamik kortereid ära müüdud ühes, ent kahes majas pole müüdud ainsatki korterit.

Kui jätta arvestamata ruumikad rõdud, jäävad Jõekaare korterite ruutmeetrihinnad

30 000 ja 40 000 krooni vahemikku. Samal ajal maksavad Pärna allee korterid paarikümne tuhande krooni ringis ruutmeetrist.

Kumbki arendaja kinnitab, et hinda pole kavas alla lasta.

Merko Pärna alleel on siiski SRV Jõekaare elurajooni ees lisaks odavamale hinnale muidki eeliseid – esiteks on selles Raadimõisa eramute külje alla jäävas piirkonnas infrastruktuur ja haljastus terviklikumalt välja arendatud.

SRV ehitab aga oma esimest kortermaja endisesse tööstuspiirkonda. Kallimat hinda õigustab SRV Austria arhitektide suurejoonelise arhitektuuri ja vaatega Emajõele ning selle luhale.

Ent sellega praegu head vaated ka piirduvad.

SRV Kinnisvara kavandab Jõekaarde seitset kuni üheksat elumaja kuni 375 korteriga, mis peaks andma peavarju kuni tuhandele inimesele. Samal ajal mahutavad Pärna allee esimesed neli maja 130 korterit, ülejäänute valmides on elupaiku aga sadu.

Panga asemel kivi

Merko Tartu juhataja Margus Kulli sõnul asuvad neli praegu valmis ehitatavat kortermaja koos, nii et ülejäänud majade poolelijäämine ei tohiks korteriostjaid segada.

«Kaks esimest hoonet on valmis ja kaks järgmist valmivad kevadel,» lausus ta. «Siis ehitame riburada pidi edasi nii kiiresti, kui ostetakse. Asja mõte ei ole kõike korraga valmis ehitada, vaid ühest otsast müüa ja teisest otsast ehitada. Kui eelmisest majast on umbes pooled korterid müüdud, siis tegeleme järgmisega.»

Kulli sõnul tehti kaheksa karpi korraga teadlikult valmis, sest nende ehitus võtab kõige rohkem aega. «Panime karbid püsti, et tekitada nende abil tulevasest elurajoonist terviklikum mulje.»

Neli karpi on paremate aegade ootuses konserveerituna saanud nii katuse kui vihmaveesüsteemi. «Meil oli valida, kas panna kasum panka või kivisse, ja me otsustasime selle kivisse panna,» lausus Margus Kull.

Kulli sõnul on Merkol Pärna alleel kokku isegi 15 krunti ja kõigil peaks tulevikus olema korterelamud.

Ta tunnistas, et korterite müük edeneb praegu aeglasemalt, kui varem loodetud. «Meil oli planeeritud müügitempo neli korterit kuus ja eelmisel aastal pidasime sellest ka kinni.»

Kokku kümme kortermaja pidi esialgse kava kohaselt lõplikult valmima 2012. aastaks, nüüd aga venib ehitusperiood ostjate nappusel ilmselt pikemaks.

Sügisel sai Kulli sõnul valmis ka esimene laste mänguväljak, nii mõnegi isehakanud arendaja puhul on see jäänudki tühjaks lubaduseks.

«Perspektiivis on see väga hea koht – seal on juba kergliiklusteed ja individuaalelamud ning tulevikus ka kaubanduskeskus ja Raadi muuseum,» rääkis Kulli.

Merkol ja SRV Kinnisvaral on erinevalt väikestest arendajatest maine ja raha, mille abil oma maine eest hoolitseda. Nii ei pruugi nende kahe firma majadesse korteri ostnu karta vähemasti seda, et maja ise pooleli jääb ja arendaja haihtub.



©1995-2012 Postimees