Läinud nädalal seati ses laboris üles Saksamaal toodetud testistendi. Peent seadeldist, kus saab uurida mitmesuguste mootorite kõikvõimalikke näitajaid. Näiteks võimaldab see määrata mootori võimsust ette antud pöörete vahemikus sõltuvalt kasutatavast kütusest, sisse pritsitava kütuse hulgast, etteande nurgast ja muustki.

Mõõta saab, kuidas muutub kütuse ja õhu kulu, samuti heitgaaside koostis ja temperatuur, vajadusel muidki parameetreid.

Stendi omapära on pingesagedusmuunduri kasutamine pidurdava magnetvälja tekitamiseks ja pidurdamisel tekkiva energia suunamisel tagasi vooluvõrku, mis on märk energiasäästlikust mõtteviisist. Varem muundus katsetamisel saadud jõud soojuseks ja valguseks.

Polegi suurt erinevust

Stendis saab mootoreid vahetada ja kõik andmed jõuavad klaasseintega kõrvalruumis olevasse pulti.

Lennukolledži labori üks peamisi mõtteid on tudengitele sisepõlemismootorite tööpõhimõtete õpetamine. Nagu laborit tutvustanud rektor Villu Mikita ja arendusprorektor Kaido Kasak nentisid, on lennuki- ja automootori põhimõtted sarnased.

Labor, mida kasutati ja kasutatakse edaspidigi maaülikooliga kahasse, on lennukolledžil Tähtvere veeres ammu, ent selle sisseseade ei võimaldanud kahjuks teaduse tegemiseks vajalikku täpsust. Nüüd saab mootoreid uurida täppisteaduslikul tasemel.

Nagu Mikita kaasa antud kirjatükis seisab, on sisepõlemismootori katsetamine mootori tootmise ja täiustamise keeruka protsessi lõppetapp. Mõõtmine ja katsetamine võib hõlmata kümnendiku või rohkemgi tootmismahust.

Lisaks mootorite katsetamisele saab, nagu ülanimetatust nähtub, mootorite peal omakorda ka kütuseid katsetada.

Selle labori arenduskava ei piirdu ainult ühe testistendiga, sest õhusõidukite hooldajail, keda kolledž koolitab, on vaja märksa laiemaid oskusi. Labori põhiline väljund, nagu rektor Mikita kostab, on insenertehnilise kaadri koolitamine.

Praegu troonivad laboris muidugi auväärselt kõikvõimalikud mootorid, ka lennuki ja kopteri omad. Neid kõiki kokku on suisa nõnda palju, et kisub juba pisut kitsaks.

Kitsas on

Ruumipuudus on kolledžil tõsine ega puuduta ainult seda laborit. Ammuilma tegutseb kolledž nii Tähtveres kui ka Ülenurme lennujaama ruumides.

Mõlemal pool on kitsas.

Kui tõesti peaks täituma tartlaste ammune unistus, et Ülenurmest saab rahvusvaheliste regulaarlendude lennuväli, on kolledž tõsiselt kimpus.

Kasak ütleski, et õppeasutus on juba tükk aega teinud ponnistusi uue õppekeskuse rajamiseks Ülenurme lennujaama naabriks, seni suurema eduta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5