Toomas Siitan , Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor:

Samal teemal: Viies pidunädal keskendub Mozarti muusikale

Kuuldavasti oli isa Leopold väga auahne mees, ja on räägitud küll, et Mozarti esimeste kompositsioonide juures oli isa käsi mängus.

Viieaastase käsi – isegi kui laps harmooniat ja kontrapunkti oskab kirja panna – ei saa tavaliselt tindiplekkideta hakkama.

Ma arvan, et tema isa abi käib kõige esimeste katsetuste kohta.

Seitsmendaks ja kaheksandaks eluaastaks oli ta aga juba sedavõrd arenenud muusik, et alates sellest ajast avaldatud teosed peavad ikka täiesti tema enda kompositsioonid olema.

Kui palju erinevad helikeele keerukuse poolest Mozarti esimene, 13-aastaselt kirjutatud ooper «Mithridates, Pontose kuningas» ja tema viimane, vahetult enne surma, 35-aastaselt kirjutatud «Võluflööt»?

Nende vahel on tohutu pikk aeg ja – vaatamata sellele, et Mozart ei elanud kuigi vanaks – loomulikult tohutu hulk kogemusi.

Kuid Mozartil oli juba lapseeas tolle aja kohta erakordselt palju muusikalisi muljeid. Ta oli ilmselt fenomenaalse mäluga ja oskas erinevaid muusikalisi mõjutusi väga osavalt, orgaaniliselt siduda oma loomingus.

Kui mõelda tema päris esimese ooperi peale, siis seal on rohkesti ajastu tavapärast helikeelt.

Oma hilisemates ooperites on muljete hulk, millest ta lähtub, palju rikkam.

Te tulete pidunädalale loenguid pidama. Ilmselt kõnelete ka veidi Mozarti surmast. Kui palju on viimastel andmetel seal mängus olnud konkureeriva helilooja Salieri käsi?

Täna seda enam vist keegi tõsiselt ei võta. See mürgitamise lugu kuulub ikkagi romantiliste legendide maailma.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0