Tartu Kivilinna gümnaasiumi infojuhi Veiko Hani ümber asetsevate arvutite arvukuse järgi võib öelda, et selles koolis on e-õpe võimalik. Foto: Margus Ansu

Kivilinna gümnaasiumi infojuht Veiko Hani ütles, et koolides on olemas mitmesugused infotehnoloogilised võimalused, ent vajaka jääb pädevatest õpetajatest, kes neid võimalusi oma tundides kasutaksid. DigiTiigri eesmärk on julgustada õpetajaid oma tunde veebipõhiselt läbi viima.

Tiigrihüppe projektijuhi Signe Piirsalu sõnul muudab veebikeskkond õppimise paindlikumaks, näiteks saavad haigeks jäänud õpilased internetist õppematerjale vaadata ja ei jää teistest maha. «Eriti hästi tuli vajadus sellise keskkonna järele ilmsiks siis, kui olid külmapühad,» lisas Veiko Hani.

Kivilinna gümnaasiumi infojuhi sõnul võiksid nende koolis veebipõhised olla abiturientide eksamikursused ning tehnika-tehnoloogiaklassis multimeedia ja telekommunikatsioonikursus.

Veebipõhisus tähendab siin seda, et õppematerjalid on netist saadaval ja õpilasele on määratud vaid mõned tunnid, mil peab koolis kohal olema.

Mitu ainet ühes

Lisaks õppematerjalide internetti riputamisele saaksid õpetajad tunde väga edukalt arvutiklassis läbi viia, leiab Hani. Näiteks saaks õpilane veebipõhiselt ühte geograafia ülesannet lahendades hinde arvutiõpetuses, matemaatikas (tehtud statistilise analüüsi eest), geograafias (ülesande sisuliste vastuste eest) ja inglise keeles (ülesande vastuste leidmiseks võõrkeelse kirjanduse tõlkimise eest).

Veebis oleks Hani sõnul võimalus anda õpilastele ka paremat tagasisidet, praegused neljad-viied ütlevad õpilasele väga vähe.

E-keskkonnas oleks tagasisides kohe nähe, kuidas hinnati töö väljanägemist, keelekasutust ja kõike muud, mida õpetaja hindamisel arvesse võtab. Selline osaoskuste täpsem selgitamine annab Hani sõnul õpilasele parema ülevaate sellest, mida ta oskab ja teab ning mille kallal peaks rohkem vaeva nägema.

Õpilastele on plaanis luua ka oma e-portfoolio. Signe Piirsalu seletab, et juba praegu saavad lapsed lasteaia lõpetamisel portfoolio ehk mapi, kus on sees kõik aias oldud aja jooksul tehtud joonistused.

Hani hinnangul võiks e-portfoolios olla õpilase kooliajal tehtud parimad tööd. Portfoolio paneks kokku õppur ise ja seda oleks näiteks hea näidata tööintervjuul tööandjale.

Koolitajatest vajaka

DigiTiiger valis maakondlikeks koolituskeskusteks üle Eesti 23 kooli ja projektis osaleb igast maakonnast vähemalt üks kool.

Kolme aastaga plaanitakse koolitada 6000 õpetajat, kuid Piirsalu nendib, et sellise massi koolitamiseks oleks vaja vähemalt kaks korda rohkem õppekeskusi.

Tiigrihüpe varustab koolitajad sülearvuti, arvutiprojektori ja puutetundliku tahvliga, mis näeb klassi seinal välja justkui suur kuvar.

Sellised ligi 40 000 krooni maksvad tahvlid on Piirsalu sõnul populaarsed näiteks bioloogiatunnis, kus õpilased saavad klassi ees elektrooniliselt inimskeleti konstrueerida.

Aprillist hakkavad maakondlikud koolitajad õpetama piirkonna teisi õpetajaid. Eesmärgiks on Hani kinnitusel, et iga koolituses osalev õpetaja saaks koostada DigiTiigri kursusel omandatud teadmistest isikliku portfoolio, mida ta hakkab järgmisel semestril kasutama oma tundides.

Ainult 2006. aastal kulub DigiTiigri koolituseks, selleks vajaliku tarkvara ostmiseks ja materjalide vene keelde tõlkimiseks 1,2 miljonit krooni.

Koolituskeskused

• Miina Härma gümnaasium, koolitaja Janika Kaljula

• Tartu Kivilinna gümnaasium, koolitaja Veiko Hani

• Tartu Tamme gümnaasium, koolitaja Urmas Tokko

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0