Ühiselamulugu: piilurid, prussakad ja talaariga mees ilmestavad igapäevaelu
14.01.2008 16:28
Kerttu Jänese, Tartu Postimees
Tartu Narva maantee renoveerimata ühikasse mahuvad sõbralikult elama prussakad, mõned tuvastamatud putukad ja üliõpilased. «Prussakatega harjub ära,» nentis ajalootudeng Pille-Riin Tammela leplikult. «Esimest prussakat nähes karjusime toanaabriga küll, aga nüüd lööme lihtsalt maha.» |
| |
|
 |
Narva mnt 89 elanik Pille-Riin Tammela.
Foto: Sille Annuk |
|
|
|
|
Hiljuti üle maja tehtud prussakatõrje mõju pole Pille-Riin täheldanud. «Aga alati on vahva tuua uutes ühikates elavaid sõpru külla ja neile oma koduloomi näidata,» märkis ta.
Osad elanikud on prussakate tõttu ka lahkunud.
Narva maante ühikas on aastate jooksul elanud palju tuntud inimesi. «Praegu on talaariga mees, kõikidega tutvuda üritav Ivar, kes võib kell kolm öösel su toa uksele koputada ja külla tulla,» rääkis Pille-Riin.
Tüdrukute duširuumi satub vahel mõni poiss uitama. Duširuumi uksel on ka silt, et ringi liigub piilur ja tüdrukud lukustagu enda järel duširuumi uks. «Asja tuleb ikka naljaga võtta – las need piilurid siis olla, peaasi, et ei katsu,» naeris Pille-Riin.
Pille-Riin arvab, et tema ühikas elavad väga normaalsed inimesed, kuid aeg-ajalt laamendatakse siiski ka ja siis tuleb see tervel ühikal kinni maksta.
Korda jälgitakse ühikas siiski ka. «Kui meil olid öörahu ajal külalised, on isegi mind ja mu toakaaslast ühikast välja visatud, mis sest, et see on meie kodu,» muigas Pille-Riin. «Läksime siis oma teise koju, Zavoodi.»
Naabrite tegevus Pille-Riinu ei häiri: kes kuulab laupäeva hommikul kell üheksa väga valjult muusikat, kes räpib öösiti või tinistab kitarri, titenuttu on kuulda, ülevalt naabrid kujundavad öösiti toa sisustust ümber, nii et altkorrusel langeb laest krohvi alla, mõni jookseb vahel keset ööd raskete saabastega mööda koridore ringi ja sõidetakse ka tooliga ringi, nii et maa mütsub. «Rahulik olekski ju igav,» arvas Pille-Riin
Ühika asukoht on Pille-Riinu sõnul väga hea. «Kool ja Zavood on väga lähedal,» nentis ta.
Pille-Riin kiidab, et kui lähed nende ühikas kellelegi teise tuppa, siis ongi tunne, et lähed külla – mitte oled täpselt samasuguses toas nagu endalgi, nagu uutes ühikates.
Muidu soodsas ühikas tuleb talvel kütte eest palju maksta, sooja aga ikka ei saa, sest vanad aknad lasevad tuult läbi. Mõned elanikud lähevad seetõttu külmaperioodil soojemasse kohta talvituma.
WC-s käimise teeb ekstreemseks see, et prill-laudu pole ja uksed ei käi lukus. «Et siis juba ühiselamu, kus kõik tegevused on avalikud,» muigas Pille-Riin.
Duširuumid on nüüdseks siiski korda tehtud. Köögis on aga raske töötavat ahju leida. «Süüa võiks saada nii teha, et laest krohvi toidu sisse ei sajaks,» märkis Pille-Riin.
Narva maantee ühikas elab lisaks tudengitele kutsekooli noori ja isegi keskealisi inimesi.
«Seltskond on kirju ja isegi ei tea, kuidas nad kõik siia sattunud on,» rääkis Pille-Riin. «Aga meie elanikke iseloomustab tolerants kõikide elusolendite suhtes.»
Homses Tartu Postimehes saab lugeda kõigist Tartu ühiselamutest, neis juhtunust ning positiivsetest ja negatiivsetest külgedest!
|
|
|
|
|
kõik galeriid
