Kuigi enamik Eestist jagab veel puid ja maid prügikasti kõrval ja valitsus on pedaali põhja surunud paljudele vastukarva seadusetoorikute väljatoomisel, on Tartul kaelas probleemipundar, mis ähvardab kogu linnaelu pea peale pöörata. Nimelt on linnavalitsus eelmise aasta 27. detsembril üles öelnud lepingu linnaliine teenindava GoBusiga, peapõhjuseks asjaolu, et bussifirma on jätnud lubatud tähtajaks (15. oktoober) esitamata garantiikirja 10 miljonile kroonile – vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Etteheiteid on teistegi lepingutingimuste täitmise kohta, mistõttu on kinni peetud leppetrahve. Veel reede hommikul ootas linn bussifirmalt kompromissettepanekuid, kuidas jätkata vedu linnaliinidel lepingust tuleneva tähtajani ehk siis 27. juunini, mil möödub kuus kuud lepingu ülesütlemisest. GoBus ettepanekud ka esitas, dikteerides linnale oma tingimusi. Loomulikult on põhiküsimus 10 miljonit krooni, mille linna poolt sissenõudmisel ähvardab GoBus lepingu kohe üles ütelda, sest sel juhul polevat majanduslikult enam võimalik lepingut täita, välistada ei saavat ka pankrotiavaldust. Edasi sõitma on GoBus nõus vaid omahinnaga. Kõigist neist asjust kirjutas Tartu Postimees eelmisel nädalal kolmel korral ja huviline võib sealt lisa lugeda (7,. 9. ja 11. jaanuaril). Tegelikult on 2005. aasta oktoobris riigihanke võitnud ja linnaga lepingu sõlminud firma algusest peale kurtnud kahjumit – nende endi arvutuste järgi moodustas see 2006. aastal 12,3 miljonit ja 2007. aastal 6,5 miljonit krooni. Tänavuseks prognoositakse, et ainuüksi kütuseaktsiisi tõus ja palgakasv toovad kahjumit 15 miljonit krooni ning ka GoBus olla mõelnud lepingu ülesütlemisele – niisiis selline kassi-hiire mäng, kuidas halvast ärist paremini välja tulla. Muidugi küsib normaalne inimene, miks siis üldse sellisesse kahjumlikku ärisse tikuti, kui juba esimese aasta tulemusi ei osatud enam-vähem adekvaatselt hinnata. Paraku on ka bussindus kujunenud üha enam monopoolseks ettevõtmiseks ning odavat pakkumist tehes loodetakse turule pääsnuna lisa nuiata. Need n-ö eestilikud äritavad ei saa juurduda soodsa pinnaseta ja selleks näikse olevat meil kehtiv riigihankesüsteem, mille kohaselt võidab odavaima pakkumise teinu. Tartu kriis on ilmekas näide, et see süsteem tuleb üle vaadata ja ajakohastada. Kuigi tavakodanik läbisõidetud liinikilomeetreid ei loe ega pea ka täpset arvet ärajäänud busside või hilinetud minutite üle, on niigi selge, et teenus jätab palju soovida – vaatamata tõstetud piletihinnale. Ei saa enam pikendada intervalle, lühendada õhtust sõiduaega, harvendada liine, linlasel on õigustatud ootus senisest paremale bussiliiklusele. Head teenust ei saa aga alati odavalt ning ühistranspordi korraldajail peab olema võimalus vaagida ka teisi pakkumisi. Kui GoBus toob homseks linnavalitsusse lepingu garantiikirja, jääb linnapea Kruuse sõnul leping kehtima endistel tingimustel. Aga läheb kuidas läheb, pingeid kruvinud segasevõitu patiseis Tartus kinnitab veendumust, et kiiresti on vaja korralikku seadust, mis lubab uue riigihanke läbi viia arukate valikute alusel. |
kõik galeriid
