Juba praegu on selge, et Turu tänava ja Võidu silla ristmik on umbes. Veel rohkem, kui mitte lõplikult umbe läheb Tartu liikluskese pärast Estiko keskuse ja Tigutorni valmimist. Nende kahe suurehitise valmimine, nagu ka liikluse lõplik ummistumine on selge ja pöördumatu. Tuleb püüda olemasolevat sõlme lahti harutada, viies sealt välja, mis võimalik, et seeläbi liiklust võimalikult detsentraliseerida ning olemasolevat infrastruktuuri ära kasutades ehitada uusi elukeskmeid ja liiklussooni. Mitte kõike ei pea koondama ühte kohta ja kõik ei pea jääma sinna, kus ta kunagi on sattunud olema. Pealegi on selge, et kõnesoleva piirkonna olemus pärast uusehitiste valmimist sotsiaalses mõttes muutub – raskuskese endisest väikelinna bussijaamast ja selle kõrval olevast armsast turuplatsist läheb üle moodsa linna keskuseks. Nii lihtsalt saab olema, sõltumata sellest, kui väga meile vana meeldib või kui väga me sellega ka harjunud ei ole. Bussijaam ja avaturg Esimene, kõige liiklusmahukam murelaps on bussijaam. Mitte ainult sellepärast, et üks tossav buss võtab 2-3 auto ruumi, vaid et bussijaamaga käib vältimatult kaasas ka lisaliiklus, lisanduvad taksod ning bussidele vastu sõitvad autod. Kokku on seda kõike väga palju. Ma ei näe ühtegi kaalukat põhjust, miks bussijaam peab tingimata olema seal, kus ta täna on. Peale harjumuse. Aga harjumusest ei tule ka kellelgi pähe protestida, miks Tallinnas ei asu kaugliinide bussijaam Viru väljakul või Vabaduse platsil. Tartu on väike ja kaugtranspordi sõlmed, raudteejaam ja bussijaam, võib rahumeeli kokku viia. Raudteejaama ümber on õnneks ruumi, see asub kesklinnale lähemal kui bussijaam Tallinnas ning busside-autode sisse- ja väljasõit on palju kergem. Lisaks aitaks see samm elustada raudteejaama. Teine probleem on suure liikluskoormusega ja ala uues arengus ilmselt kaotajaks jääv avaturg. Põhjused, miks turu võiks mujale viia, on samad, millele eespool viitasin. Kui Anne turg jääb käiku ja sinna, kus ta on, mis on mõistlik, siis miks ei võiks avaturu viia uude liiklussõlme ehk samuti raudteejaama kanti, Vaksali ja Tiigi tänava nurgale näiteks, kus kunagi olid vist bussipargi garaa˛id ja mis praegu näib üsna armetu ja mahajäetud. Ilmselt tuleb siin lahendada ka mingeid omandiküsimusi, millest siinkirjutaja teadlik ei ole, aga mis hea tahtmise korral pole võimatu. Kuid turule leiab ehk ka teisi kohti. Uus liikluskanal Kolmandana pakuksin välja uue liiklussoone ehitamise läbi linna paralleelselt raudteega. See võiks alata Tiksoja ülesõidukoha juurest, tulla paralleelselt raudteega selle kõrval raudteejaamani, sealt edasi Riia maanteeni, sellest uue viaduktiga üle, pöörates ühe haruga vana raudteed pidi lihakombinaadi taha, et sealt tulevikus edasi suunduda uuele Ropka sillale; teine haru aga jällegi paralleelselt raudteega Võru maanteele. See on küll suurem ettevõtmine, kuid mitte teostamatu, sest raudtee kõrval on riigi maa, mille saab ilma suuremaid kulutusi tegemata ära kasutada. Koos läbimõeldud juurde- ja mahasõitudega annaks see linna transpordikoormusele olulise kergenduse. Kuid maksimaalse liikluse hajutamise võimaluse saab alles siis, kui Tiksoja ja Kvissental ning Ropka ja Ihaste teede ja sildadega kokku viia ning ringtee ümber Tartu välja ehitada. Alles ringliiklus päästab Tartu sundtransiidist läbi kitsa ja umbes linna. Rait Maruste,
tartlane aastast 1972
Rait Maruste on Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik |
