Elva ekstreemsportlastele on pidev vineerist rampide parandamine nüüd minevik. Täpselt nädalavahetuseks valmis uhiuus betoonpark, mis on kindlasti Eesti, aga võib-olla ka Baltikumi suurim.
Elvakad avasid betoonpargi võistlusega
26. august 2013, 17:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue pargi valmimist tähistati kohe laupäeval Elva Slami võistlusega, kuhu lisaks eestlastele tulid katsetama ka naabrid.
Et meil on betoonpargid haruldus – võistluse korraldaja Martti Tammaru sõnul on üks Otepääl ja see on piisavalt suur vaid rulatajatele –, oli Elva oma sõitjatel teiste ees väike eelis, kaugemalt tulnud on betooni peal vähe sõitnud.
Kuigi veel reedel tegid töömehed viimaseid silumisi, olid kohalikud poisid kõik valatud atraktsioonid kohe esimesel võimalusel pärast kivinemist ära proovinud.
Elva linnapeal Toomas Järveojal on pargis toimuvast olnud üsna hea ülevaade, sest see asub Arbi järve ääres, täpselt linnavalitsuse taga, ning linnapea teadis rääkida, et igal õhtul oli poolikut parki proovimas vähemalt paarkümmend noort.
Elvas peaks erinevate vahenditega sõitjaid olema sadakond ning uue pargi suur pluss on see, et seal saab sõita ka BMXi-ratastega, kaheksa aasta vanuses vanas skate-pargis mahtusid trikke harjutama vaid rulatajad.
Raha omast taskust
Linn toetas pargi ehitamist 50 000 euroga ja töid alustati juunis. Nii linnapea kui Tammaru rääkisid, et vajadus selleks oli aga juba ammu.
Tammaru sõnul on vana skate-pargi vineerist rambid kulunud ja ohtlikud ning ideaalis oleks uut parki vaja olnud juba kolm aastat tagasi. «Me ehitasime sinna kogu aeg midagi juurde ja parandasime seda, aga ta jäi kitsaks kõigile,» rääkis noormees.
Uue pargi tarvis proovis linn kahel korral saada raha hasartmängumaksu nõukogust ja EASist, kuid taotlused jäid rahuldamata ning lõpuks tuli ikkagi vajalik summa leida linna oma eelarvest.
Nagu nõukaaegsed ehitised näitavad, püsib betoon kindlasti kauem kasutuskõlblikuna ning linnapea lootis, et pikas perspektiivis tuleb tehtu odavam. See oli ka üks põhjusi, miks linn läbirääkimistel just selle variandi välja pakkus.
Uued kogemused
Sõitjad ise olid ehitusel ka kogu aeg juures, lisaks sellele, et nende tehtud oli üldkujundus, käidi ka ehitajale näpunäiteid andmas, kuidas asi kõige parem tuleks.
Et Eestis selliseid sõidualasid eriti ehitatud pole, siis ei olnud kusagilt ka nõu küsida. Nüüd ollakse aga kõvasti targemad ja kui keegi veel tahab midagi samalaadset teha, siis on vähemalt Elvas olemas inimesed, kes oskavad kogemusi jagada.
Katsetamisel tehti ka mõningaid vigu ning seetõttu töö venis pisut, kuid Martti Tammaru sõnul olid need väiksed ja sõitjaid ei mõjuta.
Edaspidi jääb ekstreemspordi ala hooldamine linna kätte ning ilmselt ehitatakse sinna aja jooksul ka atraktsioone juurde.