Jälg püsib tänini

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil aastast 1982 on EÜE kokkutulekul Intsikurmus Misso rühm, kuhu teiste hulgas kuulusid legendaarne malevlane ja karikaturist Andres Ader ehk Zassa (vasakul kirjus särgis) ja kunstnik Ilmar Kruusamäe (paremal peapaelaga). Mõlemast kirjutab Tiit Pruuli raamatus «EÜE jälg». Selle isikunimede registri järgi on esimesest juttu viiekümne ühel ja teisest viiel leheküljel.
Pildil aastast 1982 on EÜE kokkutulekul Intsikurmus Misso rühm, kuhu teiste hulgas kuulusid legendaarne malevlane ja karikaturist Andres Ader ehk Zassa (vasakul kirjus särgis) ja kunstnik Ilmar Kruusamäe (paremal peapaelaga). Mõlemast kirjutab Tiit Pruuli raamatus «EÜE jälg». Selle isikunimede registri järgi on esimesest juttu viiekümne ühel ja teisest viiel leheküljel. Foto: Erakogu

Sita aja kiuste oli tegu hea asjaga. Nii võtab Tiit Pruuli tabavalt ja malevlasliku otsekohesusega kokku Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva aastakümnetepikkuse ajaloo üksikasjalise vaatluse.

Too lühike üldistus pärineb raamatust «EÜE jälg. Pildikesi üliõpilasnoorsoo elust». Selle on kunagistele malevlastele ja järeltulevatele põlvedele kirjutanud Tiit Pruuli, kes toimetas aastal 1986 malevalehte.

Läbi vaadanud sadu allikaid riigiarhiivis, muuseumides ja raamatukogudes, küsitlenud kümnete kaupa endisi malevlasi, kogunud veebilehe eue.ee vahendusel ja isiklikult hunniku fotosid, leiab Pruuli lisaks nimetatud ropuvõitu üldistusele, et maleval oli suur roll Eesti tudengkonna liitmisel.

«Kui püüda leida midagi, mis ühendas kõikide aegade malevlasi ja mis samas oli malevale ehk rohkem omane kui teistele tollastele massikooslustele, siis oli see sisemise vabaduse püüe,» lisab ta.

Malev jättis jälje

Aukartust äratavalt tüseda raamatu pealkirja õigustab Pruuli tõdemusega, et malev jättis jälje Eesti maaelu arengusse. «Aga kõige suurema jälje jättis ta kindlasti nende tuhandete inimeste südametesse ja mällu, kes aastail 1964–93 malevaga seotud olid. Sellest jäljest ei saa päriselt välja siiani,» kirjutab ta.

Tiit Pruuli lähiajaloo ühe valdkonna uurimus on põhjalik ja detailne, valgustamata ei jää malevaelust isegi hämarad telgitagused ja tekialused. Tsiteeritud dokumente on alates kommunistliku partei keskkomiteest kuni Variku rühma seksuaaldemokraatliku parteini, EÜE paberimajandusest muidugi kõige rohkem.

Kogu materjali on Tiit Pruuli liigendanud nõnda, et lugemisel ei kaldu tähelepanu kõrvale. Sellele aitab kaasa iga alateema puhul näidete jagamine aastate kaupa. Vaheldust loovad portreelood malevalegendidest.

Huvi hoiavad üleval ka sajad pildid, mille on kujundaja Kalle Toompere paigutanud nutikalt teksti sisse. Nende ja peatükkide vaheliste suurte fotoplokkide tähelepanelikul silmitsemisel võib malevas käinud lugeja leida ennast või oma tuttavaid.

Tiit Pruuli on raamatu autorina tööd teinud suure pühendumuse ja naudinguga. Ühtlasi heatahtlikult, kuid ausalt, mistõttu küllap leidub mitmeid kunagisi malevlasi, kes tsenseeriksid lauseid või fotosid, mis puudutavad neid endid.

Kaks kokkutulekut

Raamat tuli trükist vahetult enne EÜE 50. töösuve tähistavat kokkutulekut Pärnus. Korraldajad on teatanud, et 13. juulil kogunes Vallikäärus malevlasi 3500 ja et neile müüdi umbes 800 raamatut.

Kas see üllatuslikult suurepärane tulemus – nii osalejate kui ka müüdud raamatute poolest – kordub nüüd Kuutse­mäel?

Nimelt korraldavad kunagised malevaliidrid Andres Joosep ja inBoil seal 9.–11. augustini EÜE kokkutuleku «50 aastat armastust». Kavas on nagu omal ajalgi taidlus, köis, sang, pendel, laul ja tants, lõkketuli. Jajah, sellest jäljest ei saa päriselt välja siiani ...


Raamat

Tiit Pruuli,

«EÜE jälg. Pildikesi üliõpilasnoorsoo elust»,

Varrak, Tallinn 2013, 560 lk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles