Viis aastat tagasi võimutses Luunja mõisnike väiksel surnuaial võsa ja prügi. Nüüd on sellest häbiplekist saanud kena väike park, mille kohalikud on juba omaks võtnud.
Luunja mõisnike kalmistu pajatab ajaloost ja meistki
9. august 2013, 18:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiviraidurid Rein Karus ja Edgari Treier tõmbasid eile Luunja ratsaspordibaasi lähedal kohalike mõisnike hävinud surnuaial otsi kokku ja andsid viimast lihvi kalmistule maetud krahv Burchard Christoph von Münnichi mälestusmärgile.
Kohalik rahvas rehitses samal ajal pargialust – käisid ettevalmistused MTÜ Münnich ja Luunja valla koostöös rajatud Münnichite ja Nolckenite mälestuspargi avamiseks.
«Uskumatu, et väikses kohas hakkas keegi sellist asja ajama,» ütles täna avatava pargi projekteerinud ASi K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann. Oma töö tulemusest rääkides märkis ta, et elu tegi alguses kavandatusse küll korrektiive, kuid pargi mõte jäi samaks.
«Kalmistut ei saanud siin enam kuidagi taastada, sest seda enam polnud,» rääkis Karin Bachmann. «Nii oligi tarvis anda sellele kohale uus mõte, et heastada veidigi seda kurja, mis siin on tehtud.»
Hävinud kalmistule on maetud Luunja mõisnik ja Venemaa ajalukku kirjutatud kindralfeldmarssal krahv von Münnich ning Eesti ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite suguvõsa esindajad. Münnichi kabel ja hauakivid lükati maatasa 1970. aastatel, kui kohalik sovhoos ehitas surnuaia kõrvale sigala. Teine pool kalmistust tassiti prügi täis.
Viis aastat tagasi hakkas seda oma maa hulka kuuluvat kalmistut võsast ja prügist puhastama Luunja ratsakooli omanik Sven Šois, kes rajas paiga korrastamiseks MTÜ Münnich. Nüüd on võsa kadunud, põlispuud ja allee korrastatud, uusi puid juurde istutatud, tee ja tiik korda tehtud ning pingid ja infotahvel pandud.
Rämpsu alt välja tulnud väike hauakivi ja mõned ristialused on tiigi ääres. «Midagi rohkemat siin kalmistust enam pole, ülejäänud hauakivid on Luunja poe vundamendis,» ütles Sven Šois.
Kuigi mälestuspargi avamine on alles täna, on Luunja inimesed selle koha juba omaks võtnud, õhtuti käib seal palju rahvast. Pingid on pandud ka parki toova allee äärde, seal mõnusas vilus istudes saavad inimesed vaadata hobuseid.
Ligi 1,5-hektarise pargi rajamiseks kulus 66 000 eurot, millest 59 400 eurot tuli põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti kaudu euroliidu külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse programmist. Ülejäänu panustas Luunja vald.