42-aastane Jõgevamaa naine Natalja Päll naudib pärast Viinis aset leidnud kopsusiirdamisoperatsiooni täie rinnaga uut hingamist ja kosub praegu Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Siiratud kopsudega naine sai kingiks uue elu
17. juuni 2009, 18:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel poolteist kuud tagasi suutis Natalja Päll toime tulla vaid oma kodus sammhaaval liikudes ja pideva hapnkuravi toel, täna aga, kui kirurg Tanel Laisaar teda palatisse vaatama läks, oli Natalja kadunud.
Pulmonoloogiaosakonna õde ütles, et Natalja on läinud korraks välja esimesele korrusele R-kioski väikest sisseostu tegema.
Dr Tanel Laisaar naeratas mõistvalt, märkides, et patsient on tõesti tubli, paraneb hästi. Kopsusiirdamisjärgne ravi ülikooli kliinikumi kopsuarsti Marget Savisaare range kontrolli all muidugi jätkub ja ka treeningud kestavad.
Dr Laisaar märgib, et lisaks medikamentoossele ravile peab siiratud kopsudega inimene, kes on seni läbi häda saanud kasutada vaid osa oma hingamislihastest, nüüd õppima ka nende lihastega töötama, mille kasutamine seni soiku oli jäänud. Samuti vajab ta igapäevast üldfüüsilist treeningut.
Näiteks eilne nn kuue minuti käimistreening läks Nataljal füsioterapeudi juures niisama edukalt, nagu olekski ta peaaegu terve.
«Patsient kannatas kaasasündinud kopsuhaiguse käes. Tema kopsukude muutus aina hõredamaks ja hõredamaks,» selgitas dr Laisaar, põhjendades, miks kopsusiirdamine oli patsiendile ainus võimalus ellu jääda.
Tegelikult on Tartu arstid valmistunud keerulist ja ohtlikku kopsusiirdamise operatsiooni läbi viima juba aastaid. Neid ettevalmistusi on juhtinud dr Tanel Laisaar ning tema nägi head võimalust tekkivat koostöös Viini arstidega.
Selle aasta kevadeks jõuti kõikide väga keeruliste kokkulepetega, mis muuhulgas puudutasid ka Eesti Haigekassa garantiikirja Austrias aktsepteerimist, selle aasta kevadeks nii kaugele, et patsient võeti aktiivsele ootelehele.
See tähendas, et Natalja Päll andis nõusoleku olla valmis ükskõik mis kell kiireks lennureisiks Tallinnast Viini.
Oodatud telefonikõne dr Laisaarele tuli 27. aprilli õhtul ja juba mõne tunni pärast ootas nii arsti kui ta patsienti Tallinna lennuväljal Viinist neile spetsiaalselt järele saadetud 8-kohaline reaktiivlennuk.
Komplitseerituks teeb kopsude siirdamise asjaolu, et kopsud peavad pärast doonorilt eemaldamist olema retsipiendile siiratud hiljemalt kuue tunni jooksul. Operatsioon on mõlema kopsu siirdamisel väga keerukas - kopsud siiratakse kordamööda ja operatsioonil on aeg, mil haige peab hakkama saama ühe haige kopsuga, ning seejärel aeg, mil ta peab hakkama saama vaid ühe oma uue kopsuga - toeks küll siiski ka kunstlik vereringesüsteem.
Operatsioon leidis aset 28. aprilli varahommikul kolme kirurgi ühistööna, kellest üks oli Viinis dr Walter Klepetko juhitava südame- ja kopsutransplantatsiooni keskuse kirurg, teine Ungarist pärit külaliskirurg ning kolmas Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurg Tanel Laisaar. Eesti Haigekassale läheb see maksma umbes miljon krooni.
On omaette teema, kas ja millal siiratakse esimesed kopsud Eestis. Niisugust abi vajavaid patsiente on aga Eestis peale abisaanu veel teisigi. Esimene ajalooline samm selles suunas on igal juhul astutud!