Anne kanali reostasid suplejad ise

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anne kanali ääres on kolm kahekohalist tähistamata metallkäimlat.
Anne kanali ääres on kolm kahekohalist tähistamata metallkäimlat. Foto: Kristjan Teedema

Anne kanali vesi on juba teist aastat järjest muutunud augustis supluskõlbmatuks. Ametnikud ja rannalised on põhjuses üht meelt – inimesed ise roojasid vee ära ja randa võiks panna korralikud käimlad.

Tartlanna Sirje Must istus eile keskpäeval Anne kanali rannas kivil, varbad vees. Taamal oli veel üks vanem härra põlvist saadik vees. Aga rand oli tühi, sest terviseamet on hoiatanud tervisele ohtliku reostuse eest ja rannas on heisatud punane lipp. Rannavalve luges eile kokku 20 rannalist, samal ajal näiteks Emajõe vabaujulas oli neid 250. Tartu suurim rand on raisus ja kas see pole mitte raiskamine?

Must arvas, et on. Veel arvas ta, et rannas võiksid olla veega käimlad ja ka dušikabiinid. Olgu või raha eest, et maksad 20 senti, aga saad oma asjad sündsalt ära õiendada ning end enne ja pärast suplemist pesta. «Ma usun küll, et inimesed on ise süüdi, et vesi ei kõlba enam,» ütles Must.

Sama meelt oli veel mitu rannalist, kes küll nime lehte ei soovinud – ju seal pissil käiakse, arvasid nad.

Terviseameti juhtivinspektor Kaja Laursoo ütles esimese hooga, et jah, see võib olla üks põhjustest. «Aga ega seal muid põhjusi ei saa ka olla,» lisas ta siis.

Ei ole olnud suurt vihma, mis kaldalt saanuks reostuse kanalisse kanda. Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp välistas võimaluse, et kanalisatsioonist on midagi Anne kanalisse sattunud.

Kus need käimlad on?

Üks küsitletud proua näiteks elab kanali rannast üle tänava. Et Emajõe randa on autota kaugele minna, praadis ta end päikeses ning jahutas kaasa võetud vee ja niiske käterätiga.

«Kus siin käimla on?»

«Seal põõsastes vist üks on,» vastas ta.

Ei teadnud teisedki küsitletud rohkemat öelda. Tegelikult on rannas kolm kahekohalist rohelist käimlat. Tõsi, metallist käimlatel pole ühtki silti, mis ütleks, et see on käimla ja mitte näiteks elektrikapp. Pole ka ühtki viita, mis nende juurde juhataks.

Tipp-päevadel on kanali rannas tänavu loendatud 700 inimest. Käimlakohtade puudusest rääkida siiski ei saa, on Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak kindel, järjekorda pole. «Tõsi, ega suvisel ajal sinna sisse minna ei ole kõige meeldivam. Kuigi neid hooldatakse ja tühjendatakse,» sõnas ta.

Rannavalvur Priit Silm suhtus rannakäimlatesse väga kriitiliselt: mõnd inimest ajavad need käimlad iiveldama. Rannavalvurid on küllalt näinud, kuidas emad viivad väikesi lapsi käimla juurde, kuid häda tehakse käimla kõrvale põõsastesse.

Silm arvas, et rannas on arendada veel palju.

Teist aastat järjest

Mullu läks Anne kanali vesi käest ära tänavusega võrreldes nädal hiljem – proovid olid korrast ära alates 8. augustist. Tänavu ületas reostus piirnorme 29. juulil.

Ametnikud on asunud otsima lahendusi. Haak ütles, et linna haljastus- ja puhastusteenistus uurib võimalusi rajada randa veega käimlad ja ka külmaveedušid. «See peab olema võrdlemisi turvaline, et kohe maha ei lammutataks,» ütles ta.

Üks sobilikuna tunduv käimlalahendus on jäänud silma Viljandi rannast – metallist, aga veega ja kätepesu võimalusega.

Veega käimlad võiksid kanalirannas kasutusel olla rannahooajal, aga võib-olla ka pikemalt, kui väljas on plusskraadid. Talvine kasutus eeldaks juba kütet.

Poliitilist arutelu ei ole veel olnud, aga Haak arvas, et küllap võetakse teema päevakorravälisena üles linnavalitsuse järgmise nädala istungil.

«Eelmisel aastal ehmatas vee kvaliteedi halvenemine rannahooaja lõpus, sel aastal varem. Peab kavandama meetmeid. Eelmisel aastal me arvasime, et see on juhuslik,» lausus Haak.

Tartu abilinnapea Raimond Tamm ütles, et kuivõrd probleem on kerkinud juba teist aastat järjest, on õige aeg maha istuda ja mõelda, mida saaks teha.

Üks lihtsamaid võimalusi on tema sõnul inimeste teadlikkuse kasvatamine, kuid kaaluda tuleks ka hügieenitingimuste parandamist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles