Autode rivi ringteel pikeneb iga päevaga. Jääb loota, et maanteeamet paigaldab sinnakanti ka valgustid, mis muudaksid pimedal ajal Riia ringil sõitmise ohutumaks nii kohalikele kui ka võõrastele.

Lõunakeskusest väljasõit

Tagantjärele tarkus on targutada, kuidas linn andis omal ajal Lõunakeskusele kasutusloa, olgugi et sisse- ja väljasõiduteed olid poolikud. Hea on küll teada, et Soomes peab kinnisvara arendaja oma kulu ja kirjadega hoolitsema selle eest, et tulevased ostjad saaksid probleemideta kaubanduskeskusesse ja sealt välja sõita, kuid Tartus muudab see vähe.

Nüüd peab mõtlema, kuidas saaks niigi pingestunud olukorda võimaluste piires ajutiselt lahendada.

Ringtee laiendamine algab 2010. aastal. Taani firma, kes käis olukorda kaemas, pakkus välja kogu Luhamaa–Võru transiitliikluse suunamise alates Viljandi ringilt tunnelisse, mis tuleks uuesti maa peale enne Ringtee Selverit.

Kellel soov Lõunakeskusse minna, saab seda teha nagu tänagi, pöörates Statoili tankla juurest paremale.

Märksa keerulisem on Lõunakeskusest väljasõit nii aasta kui paari pärast. Olemasolevasse ummikusse vaevalt keegi soovib trügida, tagasipööre üle pideva telgjoone Viljandi või Tallinna poole on aga eluohtlik.

Lihtsam oleks rajada läbimurre Lõunakeskuse ja Asko vahelt üle põllu (200–300 meetrit) Räni küla ja Viljandi maanteed ühendavale kruusateele.

Kui Lõunakeskuse arendajad on tulevikku silmas pidades ümberkaudsed maad kokku ostnud, pole läbimurde rajamine probleem. Võimalik on ka pöörduda Ülenurme vallavanema poole ja kindlasti saavutaks mõne maaomanikuga kompromissi. Sellisel juhul saadaks väljasõit Viljandi maanteele ning Tallinna poole, ära jääks praegune tüütu väljasõit arestimaja ja UNO X tankla kaudu Riia maanteele.

Liinibusside peatuse võiks tulevikus teha Ringteele, rajades sinna tasku ja ootepaviljoni. Sellisel juhul jääks ära tüütu sissesõit Statoili tankla juurest ja juhile närvesööv ning praegu liinigraafikut segi lööv väljasõit kaubakeskuse parklas olevast peatusest uuesti Riia maanteele.

Riia tänavale vasakpööret ootavate autode järjekorras seisavad täna ka ühissõidukid.

Kus on politsei silmad?

Autode, ka raskeveokite hulk Tallinna–Luhamaa maanteel aina suureneb. Viimase kuu jooksul on rahvakeeli rekkad üha agaramalt hakanud seisma Lõunakeskuse parklas, võttes nädalavahetustel enda alla üha rohkem kaubanduskeskuse külastajatele mõeldud kohti.

Teistpidi on see arusaadav: siin on viimane oaas enne pikka piiril konutamist, saab käia tualetis, heal juhul duši all ja süüa sooja sööki. Ometigi muutub ajutine tasapisi pidevaks.

Nahaalsemad Venemaa numbrit kandvad masinad pargivad juba praegu Riia ringi laienduse töötsoonis otse teepervele. Plinkivatest ohutuledest ega märgistusest pole mõtet rääkida, eriti pimedal ajal. Mitu korda olen märganud seisvate veokite juures jooksmas lapsi, raske õnnetus suisa hüüab tulles.

Miks ei kutsu lähedal asuv politsei selliseid parkijaid korrale, liiklusohutust silmas pidades peaks see olema elementaarne. Kas tõesti on vaja, et seisvate autode tagant jookseks mõni laps või täiskasvanu mööduva auto alla?

Kagu-Eesti piiripunktide kaudu Venemaale suunduvate veoste osatähtsus on kahe aastaga suurenenud kolmandiku võrra. Räägitakse e-järjekorrast ja juhtide puhketingimuste parandamisest.

Siin annaks linnal ja maakonnal ühiselt palju ära teha. Lähiaastatel võiks rajada Tartu lähistele raskeveokite parkla, kus oleksid inimväärsed puhketingimused ja söögikoht.

Tähtvere ja Ülenurme vallale või isegi linnale tekiks juurde töökohti ning võimalus tasulise parkimiskoha pealt teenida, samuti jäetaks raha kohalikele teenuste eest.

Eriti aktuaalne on see silmas pidades maanteeameti kava keelustada teatud päevadel nädalas Tallinna–Tartu maanteel raskeveokite liiklemine.

Ohutus unustatud

Pikemat aega painab mind küsimus, kuidas osutus võimalikuks hoogne kinnisvara arendamine Tähtvere vallas Viljandi maantee ääres. Lähemale kui 50 meetrit Märja teeristile poleks tohtinud kerkida plankaiaga ümbritsetud eramuid. Ometi on need seal.

Aed varjab praegu asulast Viljandi maanteele väljasõidul Tartu-poolse nähtavuse. Peab tänama kõige vägevamat, et seni pole juhtunud mõnda õnnetust.

Teedevalitsus pole paigaldanud ristmikule ka peeglit, nagu see on Tähtvere mäe all. Pimedal ajal suurendab ohtu seegi, et Märja-Viljandi maantee ristmik on valgustamata, talvisest teehooldusest ma ei räägigi. Möödunud talvel oli seal nii libe, et liinibussidelgi oli tegu teel püsimisega.

Nõupidamistest, kus linnavõimu esindajad ja rahvaliitlastest vallavanemad linnukese pärast koos istuvad ja Tartu piiride võimalikust laienemisest räägivad, on vähe kasu. Vaja on kiireid tegusid!