«Metaantankis kääritatud muda põletatakse laialdaselt Inglismaal,» lisas Toomas Kapp. «Muda koosneb suurel määral orgaanilisest ainest, mida on võimalik väga edukalt energia saamiseks põletada.»

Paaril viimasel aastal on Tartu Veevärk püüdnud reoveemudast vabaneda seda kompostides ja haljastajaile tasuta jagades.

Üle poole mudakompostist on tulnud aga vedada Aardlapalu prügilasse.

Uuring lisas entusiasmi

Suve alguses sai konsultatsioonifirma WSP Estonia valmis Eesti Energia, Tartumaa omavalitsuste liidu ja Kagu-Eesti Jäätmekeskuse rahastatud tasuvusuuringu, mis kinnitab, et ligi miljard krooni maksva jäätmepõletusjaama plaanil on Tartu piirkonnas tekkivaid olmejäätmekoguseid arvestades jumet.

Sellele eelnes uuring, mis selgitas jäätmekütusel rajaneva energiaploki ehituse tasuvust Iru soojuselektrijaamas.

Umbes poolteist miljardit krooni maksev Iru jäätmeplokk hakkab Eesti Energia plaanide kohaselt tööle hiljemalt 2011. aastal.

Tartu põletusjaama valmimise ajaks on pakutud aastaid 2012 ja 2013.

Tartu linnale kuuluv Tartu Veevärk ning Tartu vallale kuuluv OÜ Raadi Arendus, mille vald lõi kolm aastat tagasi eesmärgiga arendada Raadi endise sõjaväelennuvälja 500 hektari suurust ala, on moodustanud osaühingu Tartu KTJ. Lühend KTJ on tuletatud sõnast koostootmisjaam.

Ettevõtte nõukogu liige, Tartu linnamajandusosakonna juht Rein Haak ütles, et novembri jooksul loodab Tartu KTJ kuulutada välja täiendava tasuvusanalüüsi konkursi. Selle tulemusel peaks järgmise aasta suveks saama kaante vahele äriplaan, mille alusel on võimalik küsida vähemalt pool ehitusrahast mõnelt Euroopa Liidu fondilt.

Sääst ja loodushoid

Esimene tasuvusuuring läks Eesti Energiale, omavalitsusliidule ja Kagu-Eesti Jäätmekeskusele maksma ligi 300 000 krooni. Uus, enam detailidesse süüviv analüüs, mis peaks pakkuma välja ka konkreetsed põletusseadmed, maksab Haagi andmeil kahe miljoni ringis.

Prügipõletuse plaanimisel on asjaosalised viidanud kahele tugevale argumendile: ladestatavate segaolmejäätmete mahu vähenemine umbes kahe kolmandiku võrra ning muude kütuste, sh taastumatute energiaallikate säästmine.

Rein Haak näeb olulise argumendina veel ka soojusenergia hinna tõusu pidurdamist ja energiajulgeolekut.

«Me ei peaks nii palju muretsema näiteks selle üle, kas meil talvel jätkub maagaasi või ei jätku,» märkis linnamajandusosakonna juht.