|
ELi liikmesriikide siseministrid hakkavad seda küsimust arutama juba täna
Luksemburgis toimuval nõupidamisel, vahendab BBC.
Euroopa justiitsvolinik Franco Frattini teatas samas USA
sisejulgeolekuministrile Michael Chertoffile, et USA valitsuse seisukoht selles
küsimuses «pole enam mõistetav ja vastuvõetav», ning soovitas tal tunnustada
edusamme, mida need riigid on oma piiride turvalisuse parandamisel teinud.
USA pole seni loobunud viisanõudest Kreeka ja üheksa 2004. aastal ühendusega
liitunud riigi, teiste seas ka Eesti suhtes. Osad neist riikidest nõuavad USA
diplomaatidelt viisat juba praegu.
Euroopa Komisjon tõi oma raportis näiteks ka Kanada ja Austraalia, kes
on selles küsimuses teinud mõningaid edusamme, mistõttu pole neile vaja
sanktsioone kehtestada.
Kanada ja Austraalia nõuavad veel samuti mitme ELi liikmesmaa kodanikelt
riiki sisenemisel viisat, kuid nad on seejuures täpsustanud ka nõuded, mille
täitmisel viisarežiimist võidakse loobuda.
USA seda aga teinud pole ning arvestab viisavabaduse kehtestamisel
peaasjalikult ainult seda, kui palju on varem konkreetse riigi kodanike
viisaavaldusi tagasi lükatud ja kas selle riigi kodanikud viibivad sageli USAs
lubatust kauem või mitte.
Frattini pressiesindaja sõnul peab USA hakkama riikhaaval põhjendama,
millised viisavabaduse eelkriteeriumid pole täidetud.
USA on võimaldanud viisavabaduse üldse ainult 27 maailma riigile, mille
kodanikud võivad ilma viisata Ameerika Ühendriikides viibida kuni kolm kuud.
2004. aasta 1. mail ELiga liitunud riikidest on see privileeg laienenud
ainult Sloveeniale.
USA vastu sanktsioonide kehtestamist on kõige jõulisemalt nõudnud Poola,
Tšehhi Vabariik ja Ungari. Toimetas Oliver Tiks, PM online |
Logi sisse
